Valitsuse plaan tekitaks töötukassale ligi 50 miljoni euro suuruse eelarveaugu

Majandusministeeriumi koostatud eelnõuga soovib ministeerium kokku panna otse riigieelarvest tulev töötutoetus ja töötukassa poolt makstav töötuskindlustushüvitis. See aga tähendaks töötukassa kulude suurenemist ja tekitaks praeguste arvutuste järgi eelarvesse 45–50 miljoni euro suuruse augu.

"50-miljoniline lisakulu on kindlasti see, mis oluliselt meie eelarvepilti ja ka edasist tegevust mõjutab, nii et peame olema siin täpsed," ütles töötukassa juht Meelis Paavel.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) rääkis, et eelarve täitmise võimalusteks on kas tõsta töötuskindlustusmakset või vaadata üle töötukassa kulud. "Laias laastus on kaks võimalust. Kas tõsta töötukindlustusmakset või siis vaadata töötukassasse sisse, millised on erinevad võimalused seal – kas reservide kasutuselevõtul, prognooside ülevaatamisel või teenuste kärpimisel, mida võib-olla ei peeta nii otstarbekaks," rääkis Riisalo.

Ametiühingute ja tööandjate esindajate sõnul arutati töötukassa nõukogus läbi kõik erinevad võimalused, kuid kindlale kokkuleppele ei jõutud. Nad ei toeta töötuskindlustusmakse tõusu ega pole ka õhinal reservide kulutamisest või teenuste kaotamisest.

"See on kõige muret tekitavam sellepärast, et sellega ju halveneb see olukord, millega neid töötuks jäänud inimesi tööturule tagasi aidatakse," ütles ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.

Töötukassa nõukogu juhi Aaro Lode sõnul töötukassa plaani ei toeta. "Kui me hakkaks pikaajaliselt reservidest raha võtma, siis üks hetk saab meil ka raha otsa ja siis on paratamatult see maksutõus. Selles suhtes me seda ideed ei toeta. Oleks see väga lühiajaline, me räägime siin võib-olla aasta – siis oleks kuidagi mõeldav. Aga üle selle läheb see ikkagi väga kiiresti raha põletamiseks," rääkis Lode.

Varem on ühe kokkuhoiumeetmena välja pakutud uue toetuse väljamakseperioodi vähendamist. Samuti on leitud, et üle tuleks vaadata hüvede kriteeriumid, mis aga ilmtingimata ei tähenda toetuse saajate vähenemist.

"Need inimesed, kes on aastaid või isegi aastakümneid maksnud töötuskindlustusmakset, aga siis lahkutakse omal soovil või siis poolte kokkuleppel, siis nemad samuti ei kvalifitseeru praegu töötuskindlustusmaksele. Siin ongi ennekõike arutelu tööandjatega. Ametiühingud loomulikult sooviksid, et see pool oleks võimalikult helde," sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Riisalo.

Praegu pole veel selge, milline saab olema töötukassa reformi lõplik versioon. Rakenduma peaks see järgmise aasta suvel. Osapooled on avaldanud soovi reformi edasi lükata, kuid riik kavatseb sellega siiski samas tempos edasi liikuda.

Allikas: https://www.err.ee/