Martin Villig: riik võiks rohkem investeerides majandust kasvule aidata

Rahandusminister Mart Võrklaev loodab, et valitsus jõuab veel enne jaanipäeva kärpida 175 miljonit eurot. Villig märkis, et kui riik on jõudnud sellisesse seisu, kus on vaja kärpida, siis tuleb seda teha, kuid majandust aitavad muud meetmed.

"Tegelikult ma näen, et maksude tõusu tuleb teha siis, kui majandus kasvab. Ja kui majandus langeb, siis riik võiks tegelikult rohkem investeerida ja majandust aidata. Nii palju kui ma viimaseid uudiseid vaatasin, siis näiteks Leedus majandus kasvab ja seal ühe argumendina oli toodud, et ka riik ise panustab sinna rohkem. Nii et see võiks olla variant," kommenteeris ta.

"Aga kindlasti ka raskemal ajal, mida me saame teha, on ikkagi teha tarku valikuid ja investeerida, et majandust uuesti kasvule pöörata, haridusse, teadusesse, tervishoidu. Ka kaitsetööstuse fond, mille valitsus tegi, arvan, on väga hea algatus," lisas Villig.

"Ja kui statistikat vaatame, siis iduettevõtete sektor on olnud see, mis on kasvanud läbi kõikide kriiside. Ka viimasel aastal tööjõumaksud näiteks kasvasid 18 protsenti, kui näiteks tööstus ja mitmed teised sektorid langevad. Nii et me peame natuke tegema valikuid, et kui meil on pigem targad inimesed, aga võib-olla loodusvarasid on vähem, siis valida need valdkonnad ja investeerida sinna. See on minu usk," rääkis ettevõtja.

Villigu hinnangul peaks valitsus ka üle vaatama, kas kõik teenused, mida riik pakub, on vajalikud.

"Võib-olla on eelarves mingid osad, kus aastast aastasse lähevad need mingitele programmidele või meetmetele, mille mõju ei ole enam nii oluline ja mida saab automatiseerida ja muuta, mida ei olegi vaja. Ja võib-olla mõnel teisel juhul on näiteks eraalgatused, mis pakuvad neid asju efektiivsemalt, soodsamalt. Selles mõttes tasuks ikkagi riigieelarvet väga tõsiselt üle vaadata," selgitas ta.

Villig sõnas, et valitsus peab riigieelarve seisu parandamiseks kaaluma kõiki variante, kuid ei tohiks seejuures pikendada majanduslangust. "Tuleb vaadata just neid meetmeid, mis majandust kiiremale kasvule viiks."

Jõukamad võiksid sissetulekutest viis protsenti annetada

Martin Villig on Äripäevas välja käinud idee, et näiteks kõik üle 5000 euro teenivad inimesed võiksid viis protsenti oma sissetulekust annetada. Ta selgitas saates, et iga inimene võiks jõudumööda aidata oma kogukonda nii, kuidas saab.

"Aitamine võib olla oma ajaga, näiteks oled vabatahtlik Toidupangas või kuskil mujal oma kogukonna lähedal, kus on vajadust, või kui sul on elus paremini läinud, teenid kõrgemat palka või oled saanud ettevõtlustulu, siis võiks ju ka anda raha ühiskonnale tagasi," rääkis ta.

Villig leidis, et kuigi riik võib ka kõrgemate maksudega jõukamatelt inimestelt rohkem raha võtta ja suunata valdkondadesse, kuhu vaja, siis erasektor suudab sageli asju paremini teha.

"Riigil on kindlasti palju andmeid, ta näeb üldiselt, tal on mingid asjad ette nähtud seadustega, programmidega, kuhu peab raha minema, aga mina näen just seda, et kodanikud ja kolmas sektor on tegelikult asjadele palju lähemal ja suudavad sageli kiiremini reageerida kui riik. Riik peab tegema hankeid, lepinguid jne, aga kodanikualgatusena saad neid probleeme hakata kiiremini piloteerima ja kui mingid algatused hästi töötavad, siis need võiksid liikuda edasi koostööle riigiga," selgitas ta.

Kuigi Villigu idee on sarnane astmelisele tulumaksule, siis selleks Eesti tema hinnangul veel valmis pole. "Mina näen, et võib-olla tulevikus me sinnapoole liigume ja põhimõtteliselt usun, et kes rohkem teenivad, võiks rohkem maksta, aga sinna läheb aega."

Villig: kõiki väikeettevõtjaid peaks ühtemoodi käsitlema

Eesti valitsus ei toeta Euroopa Liidu platvormiteenuste käibemaksu kokkulepet, mis kohustaks digitaalseid majutus- ja taksoteenuste platvorme nagu Bolt ja Airbnb käibemaksu maksma. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et kui majutus- või reisijaveoteenuseid pakkuvad eraisikud või väikeettevõtted ei ole ise käibemaksukohuslased, peaksid platvormid nende vahendusel ostetavale teenusele ise käibemaksu lisama.

Bolti asutaja Martin Villig toetab Eesti valitsuse seisukohta, öeldes, et kõiki väikeettevõtjaid peaks ühtemoodi käsitlema.

"Me peaksime neid kõiki väikeettevõtjaid ühtemoodi käsitlema. Kui vaatame juuksureid või turul kauplejaid jne, siis neile võiksid kõigile kehtida ühesugused reeglid. Kui selle väikeettevõtja käive on alla 40 000 euro, siis tegelikult tema ei peaks käibemaksu maksma, kui me viitame sellele käibemaksudirektiivile. Nii et minu meelest Eesti seisab siin väga õige asja eest. Ja kui me nendele teenustele paneksime käibemaksu otsa, siis paratamatult hakataks neid vähem kasutama ja seetõttu võib teistpidi jälle see maksutulu väheneda," rääkis ta.

"Meie näeme, et selle direktiivi puhul valitsus lähtubki mõistlikust maailmavaatest ja sellest, et peabki olema võrdne konkurentsitingimus ja ei peaks olema nii, et osadele määratakse käibemaks otsa ja teistele ei määrata. Kui vaatame platvormiteenust, siis tekiks olukord, kui sa näiteks tellid takso Boldi äpi kaudu, siis käibemaks lisandub, aga kui sa tellid selle kõrvalt või võtad auto tänavalt ja autojuht pakub seda teenust FIE-na, siis seda käibemaksu ei lisandu. Tegelikult peaks olema kõigile võrdne ärikliima, kus seda opereerida," ütles Villig.

Allikas: https://www.err.ee/