Netopalk kasvabki brutopalgast aeglasemalt, kuna palkade suurenedes väheneb tulumaksuvaba palga osa.
Palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas. Seda tänu miinimumpalga märgatavale tõusule selle aasta algul. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel. Miinimumpalga saajate osakaal on kõige suurem majutuse ja toitlustuse tegevusalal.
Palgatõus avalikus sektoris on sel aastal oluliselt väiksem kui eelmisel aastal. Keskmine töötasu suurenes esimeses kvartalis avalikus sektoris aastatagusega võrreldes 11 protsenti ja erasektoris kaheksa protsenti.
Palgad tõusid kiiresti paljudes valdkondades. Kõige rohkem suurenes töötasu metsameestel, arstidel, õdedel, hooldajatel, turvameestel ja loomaarstidel. Palgatulu kasvas tagasihoidlikult ravimitööstuses, energeetikas, reklaamindudes ja meelelahutuse valdkonnas.
Palgad kerkivad edasi
Sel aastal kerkib keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi seitsme protsendi võrra. Swedbanki klientide andmed näitavad palgakasvu pidurdumise jätkumist teises kvartalis. Palgakasv aeglustub oluliselt, kuna nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete majanduslik olukord kehvemaks muutunud. Müügitulu langus sunnib erasektori ettevõtteid tegevuskulusid koomale tõmbama. Riigirahanduse kehv seis paneb avalikku sektorit kulusid piirama.
Kuigi palgad kasvavad hindadest taas kiiremini, võtab ostujõu taastumine aega. Sel aastal kasvab keskmise netopalga ostujõud vaid kaks protsenti, sest hinnatõus on endiselt üsna tugev. Ostujõud jõuab inflatsiooniperioodieelse tasemeni alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu.
Majanduse olukord tasapisi paraneb. Tarbijate kindlustunne aprillis tõusis. Hinnang oma pere rahanduslikule olukorrale on muutunud positiivsemaks ja tööpuuduse tõusu kartus on majapidamiste hulgas vähenenud. Tööpuuduse langust kinnitavad ka töötukassa andmed.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/