Eesti esimese kvartali majanduslangus oli 2,4 protsenti

Jooksevhindades moodustas Eesti SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga olulisi trendimuutusi ei olnud.

"Majandusse positiivselt panustanud tegevusalasid oli jätkuvalt vähe," selgitas Müürsepp.

Teist kvartalit järjest oli suurima positiivse panusega tegevusala põllumajandus, metsandus ja kalandus. Sellele järgnesid tagasihoidlikuma mõjuga kinnisvaraalane tegevus ning avalik haldus ja riigikaitse.

Suurima negatiivse mõjuga olid energeetika ja töötleva tööstuse tegevusalad. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus olid samuti tugeva negatiivse panusega. Transpordi, ehituse ning info ja side tegevusalad pidurdasid majandust marginaalselt.

Lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis kokku 3,7 protsenti. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Seda mõjutasid enim mittefinantssektori ettevõtted, mille lisandväärtus kahanes 5,3 protsenti. Finantssektori lisandväärtus vähenes 4,6 protsenti. Positiivselt panustasid majandusse valitsemissektor ja mittetulundussektor, mille lisandväärtused kasvasid vastavalt 3,9 protsenti ja 3,6 protsenti.

"Positiivse poole pealt panustasid majandusse netotootemaksud, seda vaatamata tõusnud käibemaksumäärale. Põhjus on siin väga lihtne – möödunud aasta samal perioodil vähendasid makstud energiatoetused netotootemakse, tänavu neid aga enam polnud," tõi Müürsepp välja.

Eelmise aasta neljandas kvartalis näitas eratarbimine kerget kasvu, selle aasta esimeses kvartalis see aga taas vähenes 1,4 protsenti.

Märkimisväärset kasvu näitasid ainult kaks kulugruppi – kulutused haridusele ning restoranidele ja hotellidele.

Oluliselt vähenesid kulutused rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, kodusisustusele ning transpordile.

Investeeringud jätkasid kolmandat kvartalit järjest kasvutrendis, suurenedes 11,1 protsenti. Enim panustasid kasvu ettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (41 protsenti) ning masinatesse ja seadmetesse (21,9 protsenti). Suurima negatiivse mõjuga olid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (9,2 protsenti).

Väliskaubandus on vähenenud juba poolteist aastat. Eksport kahanes esimeses kvartalis 7,8 protsenti. Kuna import vähenes samal ajal 6,7 protsenti, püsis netoeksport jätkuvalt positiivne. Nii kaupade eksport kui ka import kahanesid ligikaudu 10 protsenti, mida mõjutasid eelkõige elektrienergia ja puidutöötlemise kaubavahetus.

Teenuste eksport vähenes 2,2 protsenti, import aga kasvas 2,2 protsenti. Teenuste eksporti mõjutasid nii mere- kui ka raudteetransport. Teenuste importi kasvatas ehitusteenuste sisseostu suurenemine.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga 0,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2,1 protsenti.