Rando Maisvee: töötajate konkurentsipiirangud Eestis nii pea ei kao

Töölepingutes laialdaselt kasutatavat konkurentsipiirangut on asutud seaduse jõuga keelustama. Eestis sellist plaani ei ole. Siiski kasutatakse teisi võtteid töötajate liikuvuse pidurdamiseks ja seeläbi investeeringute kaitsmiseks. Sealjuures peaksid ettevõtjad hoiduma omavahelistest kokkulepetest, mille eesmärk või mõju on palgataseme hoidmine ja üksteise töötajate värbamata jätmine.

7. mail avaldati ja 4. septembril jõustub keeld sõlmida töötajatega konkurentsipiirangu kokkuleppeid. Keeld hõlmab ka juhtivtöötajaid, välja arvatud varem sõlmitud lepingute osas. Tegemist on Ameerika Ühendriikide uudisega, kust algavad muutused kipuvad levima ka siiapoole lompi.

Sarnane reform ongi juba arutlusel Suurbritannias, kus kavandatakse muuta konkurentsikeelu tingimusi töötajatele soodsamaks, kuid seda ei võeta tõenäoliselt enne lähenevaid valimisi vastu. Samuti on tööjõuturu piirangutega seonduv päevakajaline meie kontinendil, sellega tegeleb hetkel nii Euroopa Komisjon kui ka kohus.

Eesti seadus võimaldab leppida töötajaga kokku kohustuses mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Seda tööandja majandusliku huvi kaitseks, eelkõige ärisaladuste lekkimise vältimiseks.

Ameeriklased leidsid aga, et taoliste piirangute keelamine parandab innovatsiooni, mis väljendub iga-aastaselt keskmiselt 17 000 kuni 29 000 uue patendi andmises ja 8 500 uue ettevõtte loomises, toob järgneva kümne aasta jooksul kaasa töötajate sissetuleku kasvu 400 kuni 488 miljardi dollari ja tervishoiukulude vähenemise 74 kuni 194 miljardi dollari võrra.

Konkurentsipiirangute keelu jõustumine on siiski ebaselge kolme selle takistamiseks algatatud kohtuasja tõttu. Kohus otsustab 3. juulil, kas peatada esialgse õiguskaitse korras keelu jõustumine.

Samaväärselt on mõistetavad töötaja vabadus töösuhet lõpetada ja endale uut tööandjat leida kui ka tööandja huvi kaitsta investeeringuid töötaja väljaõppesse ja ärisaladusega kaetud varasse, näiteks patendiga kaitsmata intellektuaalomandisse.

Vastavalt kasutatakse nimetatud vabaduse piiramiseks ja huvi kaitsmiseks lisaks otsestele konkurentsipiirangutele ka teisi sarnase mõjuga vahendeid. Sellisteks on töötajatele antavad osalusoptsioonid, laenud, konfidentsiaalsustingimused või siis töötajatega sõlmitavad kokkulepped koolituskulude proportsionaalseks hüvitamiseks enneaegse töölt lahkumise korral.

Kasutatakse ka (paberil vormistamata) ettevõtjate vahel sõlmitavaid kokkuleppeid konkurendi töötajate värbamisest hoidumiseks või lausa sektoris palgataseme hoidmiseks. Selliste kokkulepete sõlmimine on Eestiski levinud, kuigi ettevõtjad peaksid olema ettevaatlikud. Nimelt alluvad need kokkulepped kartellikontrollile, kuivõrd ei reguleeri töösuhteid ametiühinguga. See on lihtne seletus.

Konkurentsiamet põhjendas Pindi Kinnisvara OÜ ja selle agentide vahel sõlmitud lepinguid analüüsides, et ettevõtjatest tööandjate kokkulepped mitte konkureerida töötajate pärast on käsitletavad kokkulepetena, mis kahjustavad konkurentsi konkurentsiseaduse § 4 tähenduses, kuna töötajad või nende kulud on üks konkurentsiparameetritest, mis võimaldavad ettevõtjatel efektiivsemalt omavahel konkureerida.

Kui keelata töötajatel liikumast teise ettevõtja juurde, loobuvad ettevõtjad konkureerimast ühe kulukomponendi osas. Sellistel kokkulepetel on loomulikult negatiivne mõju ka töötajatele, kes ei saa nende tõttu valida parimat pakkumist turul.

Kas palkasid või tööturgu piirav kokkulepe on keelatud kartell konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärje tõttu, on aga keerulisem. Kui uurida tuleks vaid tagajärge, võib kergemini leida põhjendusi, miks ettevõtjate vahelised kokkulepped on siiski lubatavad.

Sellise eesmärgi või tagajärje eristamisel on vastupidistel seisukohtadel kohtujurist Maciej Szpunar ja Euroopa Komisjon Moskva Lokomotivist 2014 vallandatud jalgpalluri ja FIFA ning Belgia jalgpalliliidu vahelises vaidluses, kus otsust veel ei ole.

Värbamisest hoiduma kohustavate kokkulepete konkurentsi kahjustavas eesmärgis on komisjon aga veendunud 3. mail avaldatud konkurentsipoliitika ülevaates, selgitades samas rangelt järgitavaid tingimusi, millistel taolisi kokkuleppeid siiski saab sõlmida. Üks sellistest tingimustest on võimatus kasutada kokkuleppega kaitstava huvi jaoks teisi, konkurentsi vähem piiravaid meetmeid, näiteks, töötajatega sõlmitavaid konkurentsipiirangu kokkuleppeid.

Töölepingu seadus sätestab täpsed nõuded töötajaga sõlmitavale konkurentsipiirangule. Nõuete järgimata jätmise puhuks näeb seadus ette piirangu tühisuse. Selliseid kokkuleppeid analüüsivat Eesti kohtupraktikat võib pidada liberaalseks, s.o piirangute kehtivust eeldavaks. Nii välistas riigikohus piirangu tühisuse põhjendusega, et konkurentsipiirangu kokkulepete puhul ei saa mõistlikult järeldada, et pooled sõlmivad selliseid lepinguid, soovides, et need ei kehtiks mitte kunagi (sic!).

Kaotades töötajatega sõlmitavad konkurentsipiirangud avarduks ettevõtjatevaheliste tööturgu piiravate kokkulepete sõlmimise võimalused. Kuivõrd töötajatega saab kehtivaid konkurentsikeelu kokkuleppeid sõlmida, oleks meie ettevõtjatel kartellikontrollis keeruline väita, et töötajate kaudu riski all oleva vara kaitsmiseks puudub võimalus sõlmida konkurentsi vähem piiravaid kokkuleppeid.

Viimane võib olla põhjuseks, miks välismaised moevoolud meil niipea kanda ei kinnita ja töötajatega konkurentsipiirangu kokkulepete sõlmimine keelustataks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis midagi sellist kavas ka ei ole.

Allikas: https://www.err.ee/