Kas koosolekud peaks alati toimuma laua taga istudes, siseruumis ja kunstlikus valguses? Oh ei! Uus trend soosib liikuda ja arutleda
09.06.2024
Koosolekud kuuluvad meie igapäevaelu juurde. Korraldame neid, et viia läbi ajurünnakuid, saada tagasisidet, ühiselt luua uusi algatusi või püüda leida lahendusi tekkinud probleemidele.
Omavahel päriselt näost-näkku kokkusaamine on väga oluline just suhete loomiseks ja hoidmiseks ning kolleegidelt sisendi kogumiseks. Nii võib paljudel meist ühe tööpäeva sisse mahtuda isegi mitu erinevat töökohtumist, mis enamasti viiakse läbi istudes ning ekraanide taga. Sellistel koosolekutel on ilmselt paljud meist tundnud, kuidas tähelepanu mingil hetkel kaduma hakkab ja juba ongi peas mõtted, mis viivad teid käsitletavast teemast eemale ning tulemust, mida loodeti koosoleku kokkukutsumisest saada, ei saavutata. Kuid kas koosolekud peaks alati toimuma laua taga istudes, siseruumis ja kunstlikus valguses? Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on koosolek „mingi inimeste rühma kokkutulek ühiste küsimuste arutamiseks, otsuste tegemiseks või ettekannete kuulamiseks“ ja kuskil ei ole kirjas, et see on midagi, mis peaks toimuma istudes!
Liikumise ja kõndimise kasu tervisele ja mõttetööle
Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) koostöös teadlastega on selgelt väljendanud, et liigne istumine on ebatervislik, igasugune liikumine loeb ning mistahes kehaline aktiivsus on parem kui mitte midagi. Lisaks rõhutab MTO, et kehaline aktiivsus ei tähenda mitte ainult sporti, vaid kuulub ka töötamise ning igapäevategevuste juurde. Istumine on aga seotud erinevate terviseriskidega, seevastu regulaarne kehaline aktiivsus ja liikumine on näiteks II tüüpi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste ja erinevate vähivormide ennetamises ja ravis üheks oluliseks mõjuteguriks. Lisaks võimaldab tööpäeva keskel toimuv kõndimine meil veeta rohkem aega päevavalguses ja roheluses, näiteks linnapargis, mis omakorda võib aidata leevendada stressi, vähendada depressiooniriski ja ärevust.
Kuid kuidas mõjutab kõndimine meie mõttetegevust või mis kasu võiks olla kõnnikoosolekutest? Ei Darwin ega Nietzsche oleks tulnud välja oma parimate ideedega, kui nad poleks jätnud ruumi loovusele. Darwin kasutas näiteks „mõtte aktiveerimise rada“, kus ta jalutas, kui soovis oma ideesse süveneda. Filosoof Nietzsche aga veetis tunde looduses jalutades, et oma filosoofilisi ideid mõtestada ja väitis, et kõik tõeliselt suured mõtted sünnivad just kõndides!
Varasemalt teostatud uuringutes on leitud, et kõndimine soodustab eelkõige divergentset ehk loovat mõtlemist st uute ideede tekkele ja ebatavalistele lahendustele viivat mõtlemist ning erinevatele probleemidele rohkem kui ühe lahenduse pakkumist. Lisaks on leitud, et kui kõndimisele järgneb istumisperiood, siis ka sel perioodil on loovate ideede hulk oluliselt suurem versus olukorrale kui kogu aeg on vaid istudes töötatud.
Seega saame me öelda, et väikesteks kuid väga olulisteks muutusteks ei ole vaja teha muud, kui tõusta püsti ja minna kõndima ning seeläbi järk-järgult toetada oma füüsilist ja vaimset tervist ning ühiselt kolleegidega ärgitada oma meeli leidma loovaid lahendusi erinevatele töös ettetulevatele küsimustele.
Kõnnikoosolekute plussid
Füüsiline aktiivsus - kõnnikoosolekud pakuvad pika tööpäeva jooksul võimalust veidi liikuda ja pikka istumisaega katkestada. Liikumine aitab turgutada mõtteid ja suurendada koosolekute produktiivsust.
Värske õhk - Kõnnikoosolekud toimuvad enamasti õues, mis võimaldab osalejatel saada välja siseruumi konditsioneeritud õhust ning nautida koosoleku ajal mh ka aastaaegade vaheldumist. Värskes õhus viibimine võib parandada lisaks ka üldist heaolu ning aidata leevendada stressi. Ükski koosolekuruum ei ole nii kaunis ja hästi õhutatud kui kõnnikoosoleku ruum!
Loovus ja inspiratsioon- Liikumine ja muutuv keskkond soodustab loovust ja uute ideede genereerimist. Kõnnikoosolekud võivad anda osalejatele uusi vaatenurki, mis omakorda võivad töötajaid inspireerida.
Vabam õhkkond- Kõnnikoosolekud loovad vabamad ja avatumad keskkonnad aruteludeks võrreldes traditsiooniliste koosolekuruumidega. Kõndimine võib aidata vähendada hierarhilisi barjääre, julgustada osalejaid avatult suhtlema ja innustama koostööle. Seda seetõttu, et olulisi teemasid ei arutata näost näkku, vaid kõnnitakse kõrvuti ja ollakse seetõttu osalejatena tavalisest julgemadki.
Tervislik- Kõnnikoosolekud toetavad tervislikke eluviise, kuna need panevad inimesi liikuma ja võimaldavad neil samaaegselt tööasju arutada. Selliselt koosolekuid läbi viies võime aidata endal ja oma kolleegidel vähendada istuva eluviisi kahjulikke mõjusid ja edendada üldist heaolu katkestades pikka järjestikust istumis- ja ekraaniaega.
Kuidas kõnnikoosolekut läbi viia?
Kõnnikoosolek ei ole midagi muud kui koosolek õues mõnusa tempoga kõndides, vastandudes tavapärasele koosolekule kontoris, kohvikus või mujal, kus koosolekuid tavaliselt on harjutud läbi viima. Selle pikkus võib varieeruda mõnest minutist isegi tunnini.
Kõnnikoosolekut on kõige tõhusam läbi viia kahe kuni kolmekesi. Sellisel juhul on täiesti välistatud ka igasugune multitasking st e-kirjad, suhtlemine teiste kolleegidega, ootamatud lisaülesanded jne. Kui tavapäraselt istutakse koosoleku ajal laua taga ja igal osalejal on enda ees veel üks või mitu ekraani, siis kõnnikoosoleku ajal keskendutakse vaid arutletavale teemale. Koosolekut võib alustada alati ka siseruumist ja alles seejärel liikuda õue kõnniringi tegema. Kui osalejaid on rohkem, tasubki esmalt tutvustada kõigile koosoleku teemat, seejärel moodustada väiksemad grupid (kuni 3 inimest) ning kokku leppida aeg ja koht, millal ja kus tehakse vahekokkuvõtteid. Kõnnikoosoleku puhul toimib kõik nii nagu ka siseruumis väikestes gruppides töötades, ainult et õues!
Osalejaid peaks teavitama võimalikult varakult ja täpselt sellest, mis ja millal neid ees ootab. Mis tähendab seda, et koosoleku juurde peaks juba aegsasti kalendrisse lisama märksõna #kõnnikoosolek. Olenevalt aastaajast on teie kolleegidel siis võimalus valmistuda ja kodust juba hommikul kaasa võtta nt soojad kindad ja müts või hoopis päikeseprillid.
Nii nagu tavalisel koosolekul, nii ka kõnnikoosolekul võib olla vajadus teha märkmeid. Ilmast sõltuvalt võib märkmete tegemine toimuda kirjalikult või elektrooniliselt. Kirjalikult märkmeid tehes on kõnnikoosoleku parimateks abivahenditeks kirjutusalus, paber ja harilik pliiats. Viimane töötab iga ilmaga ja nii ei jää ükski väärt mõte kirja panemata. Suurema saju või külmema ilma korral saab head ideed salvestada igaüks ka enda nutitelefoni, kasutades helisalvestuse funktsiooni. Kui hiljem tekib kahtlusi, kas midagi jäi veel suures ringis ütlemata, saab oma väärt mõtted korraks veel üle kuulata.
Kõnnikoosolekud planeerides tuleks alati mõelda ka piirkonnale, kus teie asutus paikneb. Kas ümbruses on väiksemaid tänavaid või parke või kergliiklusteid, kus saate rahulikult kõndida ja vestelda. Üheks võimaluseks on mõõta oma kolleegidega eelnevalt välja nn kõnnikoosolekute ringid. Näiteks on Eestis koole, kes on tähistanud oma kooli ümbruses mitu erinevat kõnniringi ning mõõtnud ära, kui palju aega nende läbimiseks kulub. Nii on õpetajal hea arvestada ja õpilasi tagasi oodata kui suunab nad näiteks loova mõtlemise harjutust tegema või kui siirdub ise kolleegidega kõnnikoosolekule, soovides tagasi jõuda täpselt õigeks ajaks. Miks mitte siis ka oma kontori ümbruses kaardistada ning mõõta ära teie enda koosolekute trajektoorid ja anda neile omalt poolt ka toredad nimed, mis üht või teist kõnniringi iseloomustab ja teistest eristab.
Kes kõnnib koosolekute ajal?
Täna saame uhkusega öelda, et Eesti koolide õpetajad korraldavad kõnnikoosolekuid, aga peavad ka kõnnivestluste vormis õpilastega arenguvestlusi või teevad nendega nn järelevastamise vestlusi. Koolijuhid kasutavad kõnnikoosolekute vormi omakorda motivatsioonivestlustel õpetajatega. Meie ise, Tartu Ülikooli liikumislabori meeskonnaga, oleme praktiseerinud kõnnikoosolekuid ajurünnakutel ning arenguvestluste pidamisel, igal aastaajal ja iga ilmaga!
Kui aastaid tagasi oli mõiste „kõnnikoosolek“ veel täiesti võõras nähtus, siis täna võivad soovijad leida selle teema kohta juba ka tõenduspõhiseid artikleid. Lisaks sellele leidub meie ümber inimesi, kes on kõnnikoosolekute kasulikust mõjust nii vaimustunud, et jagavad oma mõtteid ja kogemusi lahkelt ka teistega erinevates sotsiaalmeediakanalites, julgustades ning suunates ka enda jälgijaid kõnnikoosolekuid praktiseerima.
Nii on kõnnikoosolekuid näiteks läbi viinud Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Kiusamisvaba kooli eestvedajad, Pärnu Mobiilse Noorsootöö meeskond, Kohila lasteaed Sipsik oma töötajatega, Gustav Adolfi, Antsla ja Jüri Gümnaasiumi kollektiivid ja paljud-paljud teised! Tänu sotsiaalmeedia postitustele saame aga üha enam kinnitust ka sellele, et kõnnikoosolekutel käivad ka erinevate suurte ja väiksemat eraettevõtete tiimid, linna ja vallavalitsuste töötajad jpt.
Allikas: https://naistekas.delfi.ee/artikkel/