Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.
GRAAFIK ⟩ Tume prognoos: Eesti rahvaarv väheneb tuntavalt
13.06.2024
Neljapäeval avalikustas statistikaamet värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085, kus teiste oluliste näitajate seas selgus, et Eesti prognoositud rahvaarv aastaks 2085 on ligi 1,2 miljonit inimest, kusjuures rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.
«Prognoos näitab, et Eestis elab aastal 2085 ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb võrreldes tänasega 167 000 inimese võrra. Seda on rohkem kui Tartu maakonnas elanikke kokku,» ütles statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg.
Analüütik selgitas, et rahvaarvu kahanemist põhjustavad peamiselt madal sündimus ja vananev rahvastik. «Viimased aastad on meie sündide arv olnud madal. Ka loomulik iive on riigi taasiseseisvumisest alates olnud negatiivne, kokku üle 100 000 inimese võrra. See kõik annab alust prognoosida, et sünnitusealiste naiste arv jätkab vähenemist ka tulevikus,» ütles ta.
See on ka suuresti põhjus, miks prognoositava perioodi alguses on rahvaarvu langus aeglasem, kuid seejärel mõnevõrra kiireneb. Võrreldes praeguse rahvastikuga hindab prognoos aastaks 2030 rahvastiku vähenemist 1,4 protsendi võrra, aastaks 2050 4,1 protsendi võrra ning aastaks 2085 12,1 protsendi võrra.
Sisse rändab 4000 inimest rohkem kui välja
Võrreldes varasemate prognoosidega on nüüd prognoositav rahvaarv mõnevõrra suurem. «Seda eelkõige sellepärast, et viimasel viiel aastal on sisseränne Eestisse, ka ilma sõjapõgeniketa, olnud oluliselt suurem kui väljaränne,» sõnas Trasberg.
Kui 2019. aasta prognoosis hinnati rändesaldoks 1500 inimest aastas, siis uues rahvastikuprognoosis hinnatakse, et sisse rändab igal aastal umbes 4000 inimest rohkem kui välja.
Loomulik iive jääb negatiivseks
Prognoosis eeldatakse, et sündimus taastub küll hetkelisest madalseisust, kuid jääb siiski märgatavalt alla taastetasemele, mis tähendab, et ühe naise kohta sünnib keskmiselt alla kahe lapse. Samuti jääb sündimus alla ka eelmiste prognooside hinnangutele.
«Kui eelmise kümne aasta keskmine sündide arv aastas oli umbes 13 300, siis uue prognoosi kohaselt jääb aastane sündide arv kuni 2050. aastani 11 700 juurde,» lausus Terje Trasberg.
Hetkel on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need näitajad on kasvutrendis ning prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.
Tööealiste osakaal rahvastikust langeb
Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. Trasberg selgitas, et praegu moodustavad alla 20-aastased rahvastikust 21,6 protsenti, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9 protsenti ning 65-aastased ja vanemad 20,5 protsenti.
Prognoosi hinnangul langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6 protsendi juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2 protsenti.
Kokku koostati seitse stsenaariumit
Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele trendidele. «Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ning seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,» ütles analüütik.
Prognoosi samade trendide järgi automaatselt ise pikendada ei maksa, sest tulevik on alati ettearvamatu. Samuti ei tee prognoos ennustusi Ukrainas toimuva sõja arengute kohta.«Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi,» selgitas Trasberg, miks koostatakse rahvastikuprognoosile alati mitmeid stsenaariume.
Tuleviku rahvaarvu on oluline hinnata
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar ütles, et rahvastiku vanuselise koosseisu muutused on oluliseks sisendiks riigi poolt pakutavate teenuste kujundamisel.
«Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on väga oluline jälgida ja hinnata, millised on demograafilised suundumused. Rahvastikuprognoosi koostamisel lähtutakse tuleviku trendide kujundamisel mineviku andmetest ja suundumistest. Praegused tegurid annavad meile läbi arvutusmudelite ette piirid, mille vahel tõenäoliselt rahvastik lähimas tulevikus muutub,» sõnas ta.
Sinisaar lisas, et tuleviku rahvaarv ja selle struktuur on aga oluline hindamaks, millised võimalused või probleemid Eestil riigina tekivad. «Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline analüüsida ja planeerida erinevate valdkondade teenuste vajadust tulevikus.»
Statistikaameti info põhjal elas Eestis 2024. aasta alguse seisuga 1 374 687 inimest. Mullu oli iive negatiivne. Sündis 10 949 inimest ja suri 16 002.
Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele.
2023. aastal sündis Eestis kokku 10 949 last, mis on varasema aastaga võrreldes üle 800 lapse võrra vähem. Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631 naist, keda on 2022. aastaga võrreldes 765 vähem. 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 korral ning ühel korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osakaal oli 1,3 protsenti kõikidest sünnitustest.
Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 10 622 naise elukohariigiks Eesti, üheksa naise elukoht asus välisriigis.
Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmasünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal oli esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal, kus oli 5355 elussündi.
Rahvaarv kasvas tänu sisserändele. Eestisse saabus 2023. aastal 26 399 inimest, välja rändas 12 543.
Rahvastikuprognoosi koostamist nõustasid Eesti rahvastikuteadlased Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist, Allan Puur Tallinna Ülikoolist, Alis Tammur sotsiaalministeeriumist ja Ene-Margit Tiit statistikaametist.
Allikas: https://www.postimees.ee/