Prindi

ÜLEVAADE | Kuus valdkonda, mille oskuste järele on tööturul enim nõudlust

Posted in Interneti uudised

foto14.06.2024

Samavõrd kiiresti, kui muutuvad ootused tööturule, muutuvad ka ootused töötajatele. Eksperdid jagavad juhtnööre, milliste oskuste õppimine aitab tööjõuturul konkurentsis püsida.

„Tänasel tööjõuturul otsitakse väga mitmekülgset töötajat, kes oskab orienteeruda kiiresti muutuvas maailmas. Võib isegi öelda, et nn superman’i, kes on loov, oskuslik koostöötaja ning omab teadmisi nii tehnoloogia arengust, inimeste juhtimisest kui ka finantsteemadest,“ sõnas Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori (EEK Mainor) magistriõppe juht Janus Paurman.

Tele2 Eesti personalivaldkonna juht Helena Viiroja rääkis, et tänapäeva maailmas on head suhted number üks oskus. „Erinevad suhted ja nende juhtimine või mitte juhtimine söövad ära organisatsiooni struktuuri ehk oluline ei ole ametipositsioon, vaid oskus teha koostööd ja edukalt suhteid juhtida,“ kirjeldas Viiroja.

Ta lisas, et samavõrd hinnatud oskus tööturul on kohanemisvõime ja paindlikkus. „Siia kuulub nii emotsionaalne intelligentsus, eneseteadlikkus kui oma vaimse tervise eest hoolitsemine. Infoga üle kallatud ja tehnoloogiliselt kiiresti arenevas ning muutlikkus maailmas on hea eneseregulatsioon ja iseenda tundmine edu alus,“ rõhutas Viiroja.

EEK Mainori magistriõppe juht tõi välja, et üha olulisem on ka peale kasvava põlvkonna mõistmine ning oskus eri generatsioonid omavahel efektiivselt tööle panna. „Paljudes organisatsioonides ja meeskondades on täna olukord, kus koos töötavad väga suure vanusevahega inimesed. Neil on erinev ajalooline taust, kogemustepagas kui ka ootused tööelule. See on tööturul üks huvitavamaid tänapäeva väljakutseid,“ kirjeldas Paurman.

Tehisintellektist tervishoiuni

Kuigi tööturul on hinnas mitmekülgsed töötajad, siis on tööturul ootus ka kindlate teadmiste ja oskuste järele. Allpool on kuus peamist valdkonda, mille oskuste järele on lähiaastatel kõige suurem nõudlus.

  1. Tehisintellektipõhine õpe

    Tehisintellekt on üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis mõjutab pea iga valdkonna arengut. „Olenemata sektorist, milles tegutsetakse, on oluline mõista, mis on tehisintellekt, kuidas see vormib meie majanduskeskkonda ja konkreetset sektorit ning kuidas seda oskuslikult oma tegevusvaldkonnas rakendada. See on üks peamisi tööturu vajadusi hetkel,“ lausus EEK Mainori magistriõppe juht.

  2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

    Jätkuvalt ootab tööturg info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonda kuuluvaid oskusi, näiteks tarkvaraarendus, veebitehnoloogiad ja IT-juhtimine. „Vajadus IT-oskuste järele ei kao tööturult mitte kusagile, see on iga ettevõtte või organisatsiooni hügieen. Igal edule orienteeritud töötajal peab olema vähemasti baasarusaam valdkonnast,“ lisas Janus Paurman. Ta nentis, et Eestis on rikkalik valik IKT kallakuga erialasid ning üha rohkem on IKT ained integreeritud eri valdkondade õppekavadesse.

    Helena Viiroja nõustus, et IKT oskusi on vaja, et pidada sammu digitaalse innovatsiooniga. „Need spetsialistid, kes tunnevad IKT valdkonda, on võimelised looma tehnoloogilisi lahendusi, mis kasvatavad efektiivsust ja aitavad organisatsioonidel saavutada konkurentsieeliseid,“ selgitas Tele2 Eesti personalivaldkonna juht.

  3. ESG juhtimine ja jätkusuutlikkus

    Üks tulevikku vaatav oskus on kindlasti ESG juhtimine ja analüüs. „Üha suurenev keskkonnateadlikkus sunnib ettevõtteid otsima jätkusuutlikke lahendusi. Meile kasvavad peale uued generatsioonid, kellele on oluline, et töökoht on keskkonnateadlik. Eestis on see valdkond veel lapsekingades, kuid peagi hakkavad ettevõtted aina rohkem vajama selle haridusega spetsialiste,“ rõhutas Tele2 Eesti personalivaldkonna juht.

    „Eesti kõrgharidusmaastikul täna veel ühtegi akrediteeritud õppekava selles vallas ei ole, kuid on mitmeid temaatilisi mikrokraade või lühikursusi. Puhtalt regulatsioonidest tulenevalt on neid oskusi meil tulevikus tööjõuturul vaja, mistõttu olen veendunud, et peagi lisandub Eesti kõrgharidusmaastikule ka rohe- ja jätkusuutlikkusele suunatud õppekavasid,“ selgitas EEK Mainori magistriõppe juht.

  4. Finantsjuhtimine

    „Kõiki pehmeid väärtusi saame organisatsioonides rakendada alles siis, kui numbrid on korras. Finantsjuhtimine on üks erialasid, mida kiputakse enim alahindama, kuid samas on väga oluline osa ettevõtlusest ja avaliku sektori juhtimisest,“ nentis Janus Paurman.

  5. Juhtimine

    „Erinevad generatsioonid vajavad erinevat juhtimisstiili. Tänapäeva juht on kui orkester – vaja on nii mentori, coach’i kui ka terapeudi oskusi,“ sõnas Helena Viiroja, kes usub, et juhtimise erialad peaksid olema kohaldatud muutunud maailmakorrale, kus ühel koosolekul võib olla 3–4 generatsiooni esindajad.

  6. Tervishoid

    „Suurt muutust inimeste tervise diagnostikas ja statsionaarses ravis ei ole oodata, pigem seatakse fookus terviseprobleemide ennetamisele. Tehnoloogia areng, AI ja nutitelefonid viivad inimliku kontakti aina kaugemale, mis tähendab, et inimeste kontakt iseendaga kipub olema katkendlik. See võib pikas perspektiivis tekitada probleeme eneseregulatsioonis, stressiga toimetulekus ning viia erinevate vaimse ja füüsilise tervise probleemideni, mistõttu on oluline, et ka sellega tullakse toime,“ kirjeldas Tele2 Eesti personalivaldkonna juht. Ta usub, et tervisevaldkond tervikuna on aktuaalne ka vananeva elanikkonna tõttu, sest tervislike eluviiside järgimine võib pikendada eluiga ja inimene saab kauem panustada ka tööturule.

Pidev areng on edu alus

Ülaltoodu kõrval tõi EEK Mainori magistriõppe juht välja, et kasvav vajadus tööturul on interdistsiplinaarsuse järgi, kus näiteks insenere õpetatakse ettevõtjateks ja vastupidi ettevõtjaid insenerideks. „Kui näiteks insenerid ja ettevõtjad üksteisest aru ei saa, siis ei loo nad ka tööturule vajalikku lisaväärtust. Oluline oleks panna nad ühte klassiruumi õppima, et tõsta arusaamist, kuidas üheskoos on võimalik luua midagi suuremat,“ kirjeldas Janus Paurman.

Nii EEK Mainori magistriõppe juht kui Tele2 Eesti personalivaldkonna juht nõustusid, et kiiresti arenevas maailmas on väga lihtne tööturu ootustele jalgu jääda. „Kunagi omandatud teadmised ja oskused võivad ajale jalgu jääda. Seetõttu on oluline end pidevalt täiendada, eelkõige just interdistsiplinaarselt. See, kui sa end pidevalt oma erialal täiendad, ei pruugi tööturul anda mitte mingit eelist. Oluline on õppida midagi sellist, mida sa varem õppinud ei ole,“ lausus Janus Paurman veendunult.

„Iseenese pidev areng on tööturu edu alus. Säilenõtkus on täna väga oluline kompetents. Nii, nagu kasvavad töökohale esitatavad tingimused, siis kasvab ka nimekiri ootustest töötajatele. Muutuste keerises aga ei ole võimalik kõike osata ja seetõttu on õppimise soov ja oskus olulised,“ ütles Helena Viiroja.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/artikkel/