GRAAFIK | Eestis oli kaks aastat tagasi Euroopa riikidest kõige suurem sooline palgalõhe
15.06.2024
Sooline palgalõhe ei ole Euroopast kuhugi kadunud. Eestis on olukord võrreldes teiste riikidega kõige nukram, kuigi praeguseks on näitaja hakanud paranema.
Viimastel aastatel on ühiskonnas pälvinud sooline palgalõhe üha teravamat arutelu, kirjutab Euronews.
Korrigeerimata sooline palgalõhe on oluline näitaja, mis näitab meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga erinevust, väljendatuna protsendina meeste keskmisest brutotunnipalgast.
See ei võta arvesse haridust, vanust, töötunde ega töökoha liiki. Üldistatult toob näitaja esile, kui palju vähem naised teenivad kui mehed. Aastal 2022 oli sooline erinevus Euroopa Liidus (EL) 12,7 protsenti. Teisisõnu, naised teenisid tunnis keskmiselt 12,7 protsenti vähem kui mehed.
Sellest järeldatult saab öelda, et naised teenivad keskmiselt 87,3 eurot iga meeste teenitud 100 euro kohta. Naised peaksid töötama 1,5 kuud kauem, et palgavahe tasa teha.
Graafikus on andmed toodud protsentides ning info pärineb 2022. aastast.
Sooline palgalõhe oli ELis ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) blokis väga erinev. Aastal 2022 oli see mitmes riigis üle 17 protsendi.
Suurim sooline palgalõhe oli Eestis ehk näitaja oli 21,3 protsenti, järgnesid Austria (18,4%), Šveits ja Tšehhi (mõlemad 17,9 protsenti).
Luksemburg, kus näitaja oli -0,7 protsenti oli ainus riik, kus näitaja oli negatiivne, mis tähendab, et naised teenisid veidi rohkem kui mehed.
Eestis on viimase kahe aasta jooksul olukord soolise palgalõhe osas aga jõudsalt paranenud. Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga seejuures 4,6 protsendipunkti võrra.
Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi, info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal, vastavalt 25,5, 25,1 ja 24,9 protsenti.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/artikkel/