Palju on räägitud ja kirjutatud inseneridenappusest, samamoodi on lahendusi pakutud.
Birjo Must teab, kuidas leevendada inseneridenappust
15.06.2024
Varem ülikoolis makromajandust ja kommunikatsiooni õppinud ning aastaid ajakirjanikuna töötanud Birjo Musta ammune unistus on saada inseneriks. Nüüd loodab ta energeetika mikrokraadiõppes selle teoks teha.
Kui juba keskkooli ajal süvendatult reaalaineid õppinud Birjo Must seisis 17 aasta eest valikute ees, millisesse ülikooli ja millist eriala edasi õppima asuda, siis ega toona väga palju valikuid olnudki. Nimelt otsis ta enda jaoks n-ö hübriideriala, kus oleksid ühendatud nii reaalained kui teatud humanitaarvaldkond. Ent siis tundusid kõik erialad kuidagi spetsiifiliselt kitsad ning liialt matemaatika- ja füüsikakesksed.
Mikrokraadist võib alustada karjääripööret
Nii sai valitud makromajandus, kus ka omajagu analüütikat ning mis tundus toona kõige mitmekesisem. Pärast ülikooli lõpetamist sattus Birjo aga Äripäeva töökuulutuse peale, vastas sellele ning sai endale enam kui kümneks aastaks töö majanduslehes, kus äsja õpitu ning üldine huvi majanduse ja reaalainete vastu tuli tegelikult väga kasuks.
„Aga alati pakitses kuskil kuklas tunne, et äkki ikka oleks pidanud minema inseneriks õppima. Ja seda eriti praegu, kui inseneride nappus on eriti päevakorda tõusnud,« räägib Birjo Must. „Olen kogu aeg teadnud, et suudan inseneriks õppida, aga vastukaaluna kummitas tundmus, et äkki on juba liiga hilja niivõrd järsku kannapööret teha.»
Siiski hakkas ta ühel hetkel kõrgkoolide seas ringi vaatama, et kas ja kuidas oleks temasugusel üldse võimalik akadeemilisel tasandil insenerikutset omandada ja sel moel korralik ümberõpe ette võtta ilma, et selleks peaks alustama uuesti päevasest bakalaureuseõppest. Magistrikraadi aga ei saa teha ilma varasemat inseneri bakalaureuseõpet läbimata.
Sedasi jõudis Birjo TalTechi mikrokraadiõppeni, mille valiku seas ta avastas enda jaoks mitmeid huvitavaid erialasid. Kusjuures ta kinnitab, et aasta-aastalt saavad mikrokraadiõppe valdkonnad üha täiendust. Nii on nende sekka just viimastel aastatel lisandunud ka inseneriõpe.
„Möödunud talvel hakkas mulle silma roheliste energiatehnoloogiate eriala, mis on väga praktiline inseneriõpe,« kirjeldab Birjo oma jõudmist mikrokraadiõppesse, millest tal praeguseks on läbitud esimene semester, teine seisab veel sügisel ees. „Kuigi ma sajaprotsendiliselt tingimustele ei vastanud, võeti mind pärast kontakteerumist õppekava juhiga ikkagi vastu. Mis tähendab, et võimalikud on ka erandid ja alati tasub ühendust võtta.»
Elukestev õpe saab üha sügavama tähenduse
Nüüd on Birjol pärast mikrokraadiõppe läbimist energeetika ja inseneriteadusega plaanis hakata süvitsi ja põhjalikumalt tegelema ning asuda edaspidi neid valdkondi tudeerima ka magistriõppes. Just mikrokraadiõpe on see, mis talle selleks uksed avab, sest varasem majanduse bakalaureus ja magistrikraad kommunikatsiooniteaduses ei oleks seda võimaldanud.
„Õpingud on äärmiselt põnevad ja ma püüdlen endiselt oma eesmärgi poole. Samas annan endale aru, et see nõuab pingutust ega toimu üleöö,« iseloomustab Birjo Must oma motivatsiooni suurust. „Veel teeb rõõmu, et mikrokraadiõpe pole pinnapealne, mingit hinnaalandust teiste tudengitega võrreldes ei tehta. Praegu on plaan minna samm-sammult edasi. Kui kõik läheb hästi, lõpetan talvel mikrokraadi ja siis edasi püüan jätkata juba magistriõpinguid.»
Birjo sõnul sobib mikrokraadiõpe hästi neile, kes on juba mõnel töökohal kanda kinnitanud ega saa enam kogu ülikooliõpet algusest peale ette võtta. Teisalt sobib mikrokraadiõpe tema arvates suurepäraselt ka neile, kes soovivad ennast oma erialal täiendada, näiteks selleks, et olemasoleval töökohal pikemalt karjääri teha või tugevamini tööturul konkurentsis püsida.
„Tänapäeval tuleb arvestada sellega, et võib-olla tuleb inimesel elu jooksul mitu korda ümber õppida. Mina näiteks olen valmis, et pean seda tegema ka siis, kui olen neljakümnendates või ka viiekümnendates eluaastates,« kirjeldab Birjo oma suhtumist elukestvasse õppesse. „Need ei pea olema täielikku kannapööret esile kutsuvad õpingud, aga õppima peab, kui tahad olla tööturul konkurentsivõimeline. Ja mikrokraadiõpe avab selleks väga head võimalused. 15 aastat tagasi selliseid võimalusi veel ei olnud.»
Allikas: https://haridus.postimees.ee/