Võrdõigusvolinik kulutab ligi 700 000 eurot, et tehisaru mõju uurida
18.06.2024
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei koos partneritega justiitsministeeriumist, majandusministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Leedu võrdõigusvoliniku kantseleist kulutab 24 kuu jooksul 689 571 eurot, et uurida tehisaru mõju võrdõiguslikkusele.
"Projekti Equitech (Improving response to risks of discrimination, bias and intolerance in automated decision-making systems to promote equality) eesmärk on hinnata kuivõrd on Eestis ja Leedus automaatsete otsustussüsteemide loomisel arvestatud vajadusega tagada nende süsteemide poolt langetatud otsustes sooline võrdõiguslikkus, haavatavate gruppide võrdne kohtlemine ja põhiõiguste kaitse ning vältida tehisarule tuginevate riigiteenuste loomisel diskrimineerimist;" teatas võrdõigusvoliniku kantselei.
Võrdõigusvolinik Christian Veske ütles pressiesindaja teatel, et tema soov on paremini mõista mehhanisme, mille kaudu algoritmid võivad põhjustada diskrimineerivaid tulemusi ja kuidas seda vältida.
"Sel eesmärgil oleme kokku pannud võrdse kohtlemise, õigus- ja infotehnoloogilised kompetentsid, et tõsta Eesti ja Leedu riigiasutuste ning nende koostööpartnerite suutlikkust tehisaru poolt loodud süsteemides esinevate diskrimineerimise ja eelarvamuste riskide käsitlemisel," lisas Veske.
Eesti avalikus sektoris on praegu kasutusel ligikaudu 140 tehisintellekti lahendust ning see arv on tõusutrendis. Rakendatud lahenduste spekter on päris lai, näiteks tehisintellekti kasutatakse nii fotopärandi massdigiteerimiseks ja metsa kõrguse arvutamiseks kui ka käibemaksu pettuste tuvastamiseks ja asutustes virtuaalsete abiliste toel kodanikega suhtlemiseks.
"Peame tagama inimesele, kes suhtleb tehisintellektiga, protsessi läbipaistvuse ja otsuste vaidlustusõiguse. Neid suundi kajastab ka tehisintellekti tegevuskava 2024-2026, mida soovime peagi vabariigi valitsuses kinnitada," selgitas riigi andmete juht Ott Velsberg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Projekti esimeses etapis on kavas luua teaduskirjanduse, poliitikadokumentide ja õigusaktide alusel metoodika selleks, et leida diskrimineerimisriskid algoritmipõhistes otsustussüsteemides. Samuti kaardistatakse Eestis juba kasutusel olevad algoritmipõhised süsteemid ja testitakse kolme süsteemi näitel, kuidas senised süsteemid arvestavad võimalike riskidega.
Projekti tulemusel valmib universaalne ja Euroopa Liidu üleselt kasutatav tööriistakast riigiasutustele ja IT süsteemide arendajatele: juhendmaterjalid, kontrollküsimustik ja e-koolitused, teatas kantselei.
Kavas on teema käsitlemine rahvusvahelises teadusseminaris ja teadusartiklis ning koolitused riigiametnikele ja arendajatele, rahvusvaheline konverents ja laiemale avalikkusele suunatud kampaania.
Allikas: https://www.err.ee/