Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastaga langes, kuuga tõusis

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas võrreldes 2023. aasta maiga tootjahinnaindeksit enim hinnalangus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamisesning toiduainete tootmises.

"Vastupidist mõju avaldas masinate ja seadmete remondi teenuse ning elektroonikaseadmete ja kütteõlidetootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 0,8 protsenti ja toiduainete tootmises 2,7 protsenti," selgitas Šokman.

Võrreldes selle aasta aprilliga mõjutas indeksit mais eelkõige elektrienergiaga varustamise, puidutöötlemise ja puittoodete ning metalltoodete tootmise hinnatõus. Veel avaldas mõju hinnalangus kütteõlide tootmises.

Ökonomist: kõige enam on kallinenud elektri tootmise hind

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et võrreldes tiputasemega 2022. aasta augustis on tootjahindade langus olnud 4,7 protsenti, samas kui 2019. aasta detsembri hindadega võrreldes on tootjahinnad 40,3 protsendi võrra kallimad.

"Kõige rohkem ongi võrreldes 2019. aasta lõpuga kallinenud elektri tootmise hind, mis on nüüd veidi enam kui kaks korda kallim," ütles Uusküla. "Samas töötleva tööstuse toodangu hinnad saavutasid tipu 2023. aasta jaanuaris, tulles sealt alla vaid 1,3 protsendi jagu, olles jätkuvalt 32,8 protsendi võrra kallimad kui enne koroona algust."

"Tootjahindade kõrge tase hoiab jätkuvalt meil kõrgel nii tarbijahindu kui ka ekspordiks suunatud kaupade hindu. See on vähendanud nii Eestis tarbimist kui ka Eesti eksporti," lisas Uusküla.

Tootjahindu hoiab jätkuvalt kõrgel kulude jätkuvalt kõrge tase ning palgakasv samas kui tootlikkus on madal. Võrreldes Eesti töötleva tööstuse mahte töötajate arvuta on näha, et paljud inimesed on alakoormatud ning seetõttu väga suure tõenäosusega on ka tootmine ebaefektiivne ja kallis, märkis Uusküla.

Euroalal kasvasid tootjahinnad 2022. aasta teiseks pooleks rohkem kui Eestis, kuid langus on hiljem olnud suurem.

"Eesti tootjahindade väljavaade on stabiilne, efektiivsuse kasv võimaldab edaspidi tõsta töötajate palku ilma hindu tõstmata. Tootjahinnd ei ole tarbijahindu ülespoole kerimas," ütles Uusküla.

Ekspordihinnaindeks veidi langes

Ekspordihinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 1,6 protsenti. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, põllumajandussaadustel ning mäetööstuses. Enim langesid naftasaaduste, toiduainete ning nahktoodete ja jalanõude hinnad.

Võrreldes 2023. aasta maiga vähenes ekspordihinnaindeks 0,6 protsenti.

Impordihinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 1,7 protsenti. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, mäetööstuse ning kemikaalide ja keemiatoodete hinnad. Enim kahanesid hinnad naftasaadustel, toiduainetel ning mööblil.

Võrreldes 2023. aasta maiga kasvas impordihinnaindeks 0,3 protsenti.

Allikas: https://www.err.ee/