Konkurentsivõime raport: suurim murekoht on töötlev tööstus

Riigikogu majanduskomisjon ja komisjoni juures tegutsev ekspertkogu tutvustasid teisipäeval toimunud pressikonverentsil äsja valminud konkurentsivõime raportit ja andsid soovitusi Eesti majanduslike kitsaskohtade parandamiseks.

Pressikonverentsil andsid raporti sisust ja raportis antavatest soovitustest ülevaate majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ning eksperdikogu liikmed Ülo Kaasik, Priit Vahter, Kadri Männasoo ja Uku Varblane.

Raportis on kirjas, et kõige rohkem on põhjust muret tunda Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime pärast. "Seal valitsev tootmisvõimsuse alarakendatus annab küll lootust, et turgude taastumisel või uute leidmisel on võimalik tootmismahtu ja ka tootlikkust kasvatada ilma suuremate investeeringuteta," seisab raportis.

Raporti koostanud ekspertide hinnangul on Eesti riigil ja majandusel endiselt palju tugevaid külgi ja konkurentsieeliseid, mida tuleks hoida ja kindlustada – Eestis on haritud ja nutikad inimesed, tugev õigusraamistik ja tõhus äriseadustik, samuti paindlik tööturg.

Ekspertkogu sõnul on mitmeid kitsaskohti, millele tähelepanu pöörates võiks Eesti ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimet parandada.

Raportis toodi välja järgmised kitsaskohad:

- Eestis on ettevõtetel keeruline leida kvalifitseeritud tööjõudu;

- Lõhe oskuste ja tegeliku töö vahel on Eestis teiste riikidega võrreldes küllaltki suur, samuti on tööjõu voolavus Eestis Euroopa riikidega võrreldes suurem;

- Eesti ettevõtete digitaliseerituse automatiseerituse tase on madal ja tehisaru rakendavad vaid vähesed;

- Majanduse ressursitootlikkus on väike ja ettevõtetel on vähe teadmisi tehnoloogiamahuka äriga tegelemiseks;

- Bürokraatiat on liiga palju ja samas valitseb vähene selgus valitsuse prioriteetides ja poliitikas;

- Kapitali hind on Eesti ettevõtete jaoks kõrgem kui enamikus teistes ELi riikides;

- Rohepöörde läbiviimisega võib kaasneda täiendav kulude kasv;

- Eesti väike avatud majandus on väliste šokkide suhtes kergesti haavatav.

Raporti koostajad esitasid iga kitsaskoha parandamiseks soovitusi.

Ekspertkogu sõnul nimetatakse kvalifitseeritud tööjõu nappust tihti peamiseks põhjuseks, miks ettevõtted ei investeeri tehnoloogiaarendusse või ei laienda tootmist. Ekspertide hinnangul võiks selgemalt määratleda, millisel viisil soovitakse seda probleemi lahendada.

Raportis toodi välja kolm teed probleemi lahendamiseks: olemasoleva tööjõu parem rakendamine tööturul, olemasoleva tööjõu tootlikkuse suurendamine ja välistööjõu kaasamine.

Olemasoleva tööjõu parem rakendamine võib tähendada erinevaid meetmeid inimeste suuremaks kaasamiseks tööturul, näiteks pensioniea tõstmine või vanemapuhkuse lühendamine, märgivad eksperdid.

"Lisaks tuli analüüsist välja, et Eestis on lõhe oskuste ja tegeliku töö vahel teiste riikidega võrreldes küllaltki suur, mistõttu võib selles peituda võimalusi töötajate paremaks rakendamiseks. Ka tööjõu voolavus on Eestis Euroopa riikidega võrreldes suurem – ühel töökohal püsitakse keskmiselt kaks aastat vähem kui Euroopas. See võib tähendada, et töökogemusest tulenev kasu töötaja tootlikkuse suurendamisel on Eestis väiksem ja seetõttu võiks kaasa aidata töötajate enesearengu soodustamisele töökohal," seisab raportis.

Raporti järgi on tööstuses kõige sagedasemini toodud välja inseneride puudust ning seetõttu oleks vaja suurendada eelkõige inseneride väljaõpet, püüda seda rohkem integreerida IKT erialadega ja toetada rakendumist tööstuses.

Eksperdid soovitavad kaaluda ka kõrghariduse muutmist osaliselt tasuliseks, et seeläbi soodustada teadlikumaid karjääri- ja õpinguvalikuid. Samuti soovitasid eksperdid leida rohkem võimalusi, kuidas kasutada tehisintellekti abi õpetamisel ja oskuste omandamisel – seda nii koolides kui ka ettevõtetes.

Välistööjõu suurema kaasamise eelistamisel tuleks lähtuda eesmärgist, et lisanduv tööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust ehk välistööjõu oskused ja teadmised täiendaks kohalike töötajate teadmisi-oskusi, mitte ei asendaks neid, seisab raportis.

Raportis mainitakse punktisüsteemile toetuvat sisserände reguleerimist kolmandatest riikidest, mille kohaselt valitaks sisserändajaid nende oskuste (sh keeleoskus), haridustaseme, töökogemuse või teiste kriteeriumide alusel.

Ekspertide sõnul viitavad uuringud selgelt, et digitaliseerituse ja ka automatiseerituse tõstmine aitaks märgatavalt ettevõtete tootlikkust suurendada.

Ekspertkogu arvutused viitavad, et tehisaru rakendamine on seda kasutavate Eesti ettevõtete seas tootlikkust kasvatanud enam kui seitse protsenti. Seetõttu peaks tehisintellektis peituvate võimaluste ärakasutamisele pöörama senisest suuremat tähelepanu – nt võimaldama andmete paremat kogumist ja ärakasutamist, märkisid eksperdid.

Ettevõtete etteheited bürokraatlike takistuste ja majanduspoliitika ebakindluse kohta on pidevalt kasvanud, seisab raportis. Samuti, et rohepöörde käigus kasvab regulatiivne koormus veelgi, sest planeerimine ja üleminekuprotsessi ohjamine vajab rohkem informatsiooni ja andmeid.

Ekspertide soovitusel oleks kasulik, kui tugevdataks vastutavate ametnike stiimuleid, et kiirendada ja lihtsustada riigiasutuste tööd ning vähendada aruandlust. "Kokkuhoid saab tulla moraalselt aegunud infokohustuste kaotamisest, samuti andmekorje ja -töötluse automatiseerimisest. Vaja oleks suurendada ka kohalike omavalitsuste stiimuleid, et neil oleks suurem huvi soodustada kohaliku ettevõtluse arengut," seisab raportis.

Ekspertkogu hinnangul peaks valitsus pingutama selle nimel, et EL-i struktuurivahendite kasutamine oleks ajas ühtlasem. Raportis märgitakse, et praeguse perioodi tõukefondide kasutuselevõtt on selgelt aeglasem kui varasematel perioodidel. "Tõukefondide raha ühtlasem kasutamine aitaks vähendada tellimuste suurt kõikumist."

Raportis tuuakse välja, et valitsuse meetmed eelarve seisu parandamiseks on majanduskeskkonda kahjustanud. "Samuti on majanduskeskkonna stabiilsust vähendanud valitsuse meetmed eelarvepositsiooni parandamisel. Seetõttu võiks tulevikus kasu olla ettearvatavamatest ja jätkusuutlikkust toetavatest eelarvereeglitest, mida kindla regulaarsusega üle vaadatakse."

Ekspertkogu sõnul on viimastel aastatel Eesti ettevõtete olukorda halvendanud see, et suur osa laenudest on ujuva intressiga ning rahapoliitika mõju seetõttu vahetum.

Raportis tuuakse välja, et ettevõtjatel on raskusi sobiva laenutagatise leidmisel. "Riiklike käenduste kaudu saab seda turutõrget mõnevõrra leevendada. Nende senisest laialdasem kasutamine aitaks kaasa Eesti ettevõtete rahastamise kättesaadavusele ja hinna soodsamaks muutmisele."

Eesti kapitaliturg on struktuursetel põhjustel väike ja pakub rahastamisallikana pangandusturule vähe konkurentsi, seisab raportis. "Kohaliku kapitalituru arengus on oluline roll institutsionaalsetel investoritel, sh pensionifondidel. Kogumispensioni kasutamise paindlikumaks muutmine kahandas pensionivara mahtu ning vähendas investeeringute ajahorisonti. Riigipoolsed likviidsusgarantiid võiksid näiteks parandada pensionifondide nõrgenenud stiimuleid pikaajaliste investeeringute tegemiseks Eesti ettevõtetesse."

Kliimaeesmärkide täitmisele suunatud majanduspoliitiliste meetmetega kaasnevad Eesti majandusele nii tulud kui ka kulud, mis aja jooksul võivad muutuda, leiavad raporti koostajad.

"Analüüsid näitavad, et taastuvenergia keskmine omahind hakkab tõusma, kui toodetud taastuvenergia maht ületab Baltimaades osakaaluna 60–80 protsenti tarbimise mahust. Nimelt võib taastuvenergia suurema osakaalu korral teatud ajal tootmine ületada tarbimist, suurendades vajadust tootmist piirata. Kui iga riik optimeerib üksnes enda süsteemi, võib see tarbija jaoks kaasa tuua kõrgema hinna."

Raporti koostanud eksperdid soovitavad kaaluda elektrikaabli paigaldamist Eesti ja Rootsi vahele. "Kulude optimeerimiseks on seetõttu vajalik koordineerida naaberriikidega taastuvenergia tootmismahtude arendamist. Elektrihinna hoidmiseks soodsal tasemel on oluline jätkata välisühenduste rajamist, sealhulgas tuleks kaaluda elektrikaabli paigaldamist Eesti ja Rootsi vahele."

"Koos kliimateema aktuaalsemaks muutumisega kasvab investorite huvi taastuvenergia, rohemajanduse toormete ja ringmajanduses taaskasutatavate materjalide vastu. Eesti võiks paremini ära kasutada oma tärkavaid konkurentsieeliseid bioressursside ja ringmajanduse vallas. Lisaks on meil potentsiaali rohetehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuses, kus ärivõimaluseks on uute eksporditavate tehnoloogiate või toodete väljatöötamine. Sellele aitaks kaasa riigi pikaajalise visiooni olemasolu ja toetumine riigi prioriteetidele," seisab raportis.

Allikas: https://www.err.ee/