Eesti hilines EL-ile oma kliimakava esitamisega

Liikmesriigid pidid oma lõplikud energia- ja kliimakavad komisjonile esitama 30. juuniks, kui praeguseks on seda teinud ainult viis liikmesriiki - Holland, Taani, Soome, Rootsi ja Itaalia, kirjutas väljaanne EurActiv esmaspäeval.

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Merilyn Möls selgitas ERR-ile, et Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 koostatakse täitmaks EL-i nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava, mille peamine eesmärk on näidata, kuidas plaanitakse Euroopa Liidus kokku lepitud kliima-ja energiaeesmärke täita.

"Esimest korda esitati kava Euroopa Komisjonile detsembris 2019, ajakohastatud versiooni kavand augustis 2023, ajakohastatud lõplik versioon tuli esitada 30. juuniks 2024," ütles ta oma kirjalikus kommentaaris. "Võttes arvesse Euroopa Komisjonilt laekunud ettepanekuid ja kommentaare 2023. aastal esitatud kavandile, plaanime ajakohastatud versiooni esitada nii, et saaksime arvesse võtta koostamisel oleva kliimakindla majanduse seaduse eelnõud ning taastuvenergia direktiivi (REDIII) ja energiatõhususe direktiivi muudatuste ülevõtmise mõjuga arvestavaid kasvuhoonegaaside prognoose," lisas ta.

"Lõpliku versiooni plaanime Euroopa Komisjonile esitada 2024. aasta jooksul, mis oleks kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse menetlemise ajakava ja sisuga. Antud seaduse ajakava mõjutabki peamiselt ka REKK-i esitamise ajakava," märkis Möls.

Enne Euroopa Komisjonile esitamist plaani kliimaministeerium REKK-i esitada heaks kiitmiseks ka valitsusele ja riigikogule.  

"Kava endaga uusi võimalikke eesmärke ega meetmeid ei kavandata, vaid see kajastab selleks hetkeks vastu võetud seadusi ja arengukavades planeeritut," selgitas Möls.

Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd ütles ERR-ile, et komisjon kutsub kõiki liikmesriike esitama oma kava nii kiiresti kui võimalik, sest need on aluseks 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele.

"Küsimus tõstatatakse vastava valdkonna ministritega esmalt mitteametlikul keskkonnanõukogu ja energianõukogu kohtumisel, mis mõlemad toimuvad sel kuul. Vajadusel kasutab komisjon ka õiguslikke vahendeid, et tagada ELi õigusaktide täitmine," rõhutas Paemurd.

Komisjoni esindaja Brüsselis märkis EurActivi vahendusel, et kava esitamine on liikmesriikidele õiguslikult kohustuslik, kui EurActivi hinnangul ei plaani komisjon siiski kohe rikkumismenetlusi alustada.

Riiklikud kliimakavad on Euroopa Komisjoni jaoks peamine allikas, et hinnata, kas Euroopa Liit on graafikus endale võetud kliimaeesmärkide täitmisel.

Euroopa Komisjoni esimene tagasiside REKK-i esialgsele versioonile, mille Eesti mullu esitas, oli, et Eesti sammud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise suunas pole piisavad.

Mullu oktoobris kirjutas EurActiv, et augustis esitatud ajakohastatud versiooni esialgsest tekstist selgus, et ükski riik ei täida 2030. aastaks kliimakava koosseisu kuuluvas energiatõhususe direktiivis (EED) seatud eesmärke.

EED kohaselt peaks Euroopa Liit 2030. aastaks vähendama energiatarbimist 11,7 protsendi ning liikmesriigid iga-aastaselt vahemikus 2024-2030 1,5 protsendi võrra.

Kliima- ja energiakava, mille osa on ka energiatõhususe direktiiv, eesmärk on vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra.

ERR kirjutas juuni algul, et kliimaministeerium plaanib kliimaseaduse eelnõu juuni lõpuks valmis saada. Seoses oodatava peaministrivahetusega, kus kliimaminister Kristen Michalist saab eeldavalt uus valitsusjuht, viibib ka kliimaseaduse edasine menetlemine.

Allikas: https://www.err.ee/