Uuring: inimesed loodavad pensionivaesuse vältimisel liigselt riiklikule pensionile

LHV majandusekspert Heido Vitsur tõdeb, et kui Euroopa Liidus saab keskmist palka teeniv pensionile jääv inimene pensioniks keskmiselt 68% viimasest palgast, siis Eestis on vastav näitaja kõigest 34%. „Kui koguda ise juurde teise pensionisamba suuremate sissemaksete ja kolmanda samba abil, siis on võimalik tõsta pension ca 65–70%-ni viimasest sissetulekust,“ kinnitas Vitsur.

Eesti inimeste suhtumist pensioni ja vanaduspõlve kaardistanud uuring näitab samas, et vaid 44% küsitletutest kogub vanaduspõlve kindlustamiseks teise ning 25% kolmandasse sambasse. Reaalsus on aga veelgi süngem: tööealistest kogub teises sambas 63% ning kolmandasse sambasse panustab neist 21%, tehes seda heal juhul kuni nelja protsendi ulatuses keskmisest palgast.

„Seega oleme olukorras, kus olemasoleva pensionisüsteemi võimalusi ei kasutata kaugeltki piisavalt. Samas leiab koguni 62% küsitletutest, et kõige tõhusam viis vältida pensionivaesust on suurem riiklik pension,“ viitas Vitsur uuringust ilmnevale vastuolule. Kinnisvara, metsa ja teiste varade olemasolu peab pensionivaesuse vältimiseks määravaks 45%, iseseisvat kogumist 44% ning investeerimist 37% uuringus osalenud inimestest. Teise ja kolmanda pensionisamba olemasolu märkis kõige tõhusama instrumendina pensionivaesuse vastu võitlemisel mõlemal juhul vaid veerand vastanutest.

Teise pensionisambasse mitte kogujad (56%) jagunevad võrdselt kaheks – ühed, kes võtsid oma pensioniraha välja, ja teised, kes pole kunagi teise sambasse kogunud. Teise sambasse mitte kogujatest ligi kaks kolmandikku tunneb, et pensionieas elatustaseme järsu languse tekitajaks on liiga väike riigi makstav pension.

„Põhimõtteliselt on võimalik suurema riikliku pensioni maksmiseks suurendada sotsiaal- või käibemaksu määra. Sellisel juhul ei saa aga mingil moel garanteerida, et seda raha ka pensioni maksmiseks kasutatakse. Sellise kindluse annab vaid võimaluste piires ise teise samba maksemäära suurendamine,“ viitas Vitsur.

Majanduseksperdi kinnitusel näitavad uuringutulemused, et pensionist rääkides esineb müüte, mis omakorda kipuvad toitma soovmõtlemist. „Teise samba pensionifondide pikaajalised tulemused on vastupidi levinud arvamusele viimastel aastatel oluliselt paranenud. Eriti kontrastne on pensionifondide tootlus üldist elukalliduse tõusu arvestades. Tulemused hakkasid kasvama investeerimispiirangute leevenedes, millega tehti ühtlasi korda pensionisüsteemi algusaastate suurim viga, mis kammitses fonde tootluse teenimisel,“ selgitas Vitsur. Näiteks mullu oli teise samba fondide keskmine tootlus veidi üle kümne protsendi ning kolmandas sambas teeniti veidi üle 15 protsendi.