Hooldussektori hooldamisest võidaks nii hooldaja kui ka hooldatav

Isiku- ja majapidamisteenuste (IMT) all peetakse tavaliselt silmas selliseid teenuseid, mis aitavad kaasa perede ja üksikisikute kodusele heaolule. Meie lõppeva teadusprojekti eesmärk oli välja selgitada, kuidas parandada sektori töötingimusi ja teenuseid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides läbi töösuhete arendamise, kirjutavad Tartu Ülikooli rakendusökonomeetria kaasprofessor Jaan Masso ja majanduse modelleerimise lektor Liis Roosaar.

Näiteks kuuluvad IMT alla lastehoid, eakate ja puuetega inimeste pikaajaline hooldus kui ka koristamine ja kodune remont. Sektoris tuleb aga rinda pista madalate töötasude, mitteformaalse töötamise, aga ka eeskätt Kesk- ja Ida-Euroopat puudutava ebapiisava regulatiivse raamistikuga.

Isiku- ja majapidamisteenuste probleemid 

IMT sektori probleemide sekka kuuluvad näiteks ametlike töötajate madal osakaal, naiste oluline roll tööjõus ning pigem madalad palgad. Mõnes maakonnas küündivad sektori palgad vaid poole Eesti keskmiseni.  

Samas kompenseerivad madalat palka teataval määral tööga kaasnevad positiivsed emotsioonid. Näiteks saadakse inimestega tegelemisest tulenevaid eduelamusi, mis saadavad raskete olukordade toimetulemist. Teisalt tuntakse sõltumatust ja vabadust valida kliente ning töö tegemise aega.

Täpset töötajate arvu ja palku koondava ülevaate koostamist takistab tõik, et paljusid valdkonna teenuseid pakutakse mitteametlikult ja suur osa arveldamisest toimub sularahas. Sellega optimeeritakse ka makse. 

Sotsiaalkaitse osas kompenseerib mitteametlikust töötamisest tulenevaid probleeme teenuste pakkumine kõrvaltööna. Samas tekitab mitteametlik turg ametlike teenuste pakkujatele probleeme laienemisel ja töötajate palkamisel. 

Tutvuste kaudu töö

Riiklikult ei kehti IMT-sektoris praegu ühtegi maksusoodustust või toetust, mis motiveeriks kliente eelistama mitteametlikele teenustele ametlikke. Samas näitavad uuringud, et riikides, kus sektorit toetavaid poliitikameetmeid kehtestatud pole, on mitteametlikult osutatud teenuste määr 70 protsenti. Seal, kus vastavaid meetmeid aga kasutatakse, ulatub mitteametlike teenuste määr vaid kolmandikuni. 

Töötajate leidmisel on IMT sektoris probleem ka madalast palgatasemest ja suurest vastutusest tingitud tööjõupuudus. Eesti turu väiksuse tõttu leiavad abivajajad teenusepakkujad sageli tutvuste kaudu. Teenuste kasutajate hinnatundlikkus ei võimalda sageli aga professionaalset abi palgata. 

IMT sektori nõudlus on Eestis väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tuleneb kasutajate eelistusest pakkuda mitmeid koduseid teenuseid, nagu omastehooldust, iseseisvalt. Lisaks mängib rolli näiteks pensioniealiste piiratud maksevõime. Omaette probleem on suur töökoormus. 

Paljudes IMT sektori allharudes levinud teenuste pakkumine platvormide kaudu erineb näiteks transpordi- ja kullerteenuste pakkumisest. Näiteks ei jäta kliendid IMT-s hinnangut, platvormide mõju töötajatele teatud viisil töö tegemiseks on väiksem ning tegijad eelistavad tasuta platvorme. Viimased on aga suuresti kuulutuste portaalid. See piirab platvormide rolli töötingimuste mõjutamisel.

Lahendused

Komplekssed probleemid on IMT-s kujunenud eelkõige koduhooldusega. 2023. aasta hooldereform, mis pidi hooldekoduteenuse muutma abivajajatele kättesaadavamaks, jättis tähelepanuta koduhooldusteenused. Ainult hooldekodude toetamine on viinud süsteemi aga  tasakaalust välja. See ei toeta põhimõtet eelistada abimeetmeid, mis suurendavad isiku suutlikkust ise oma elu korraldada. 

Kindlasti tuleks edaspidi silmas pidada, et ühtviisi on vajalikud nii hooldekodu- kui ka koduhooldusteenused. Koduteenused võimaldavad abivajaja hooldekoduvajadust edasi lükata. 

Väga suure osa hooletööst teevad ära omastehooldajad tasuta. Ühest küljest võib olla tegemist abivajaja eelistusega, teisalt aga ka majanduslike võimaluste või teadmatusega. Näiteks jääb sageli abivajajatel märkamata, et KOV-il on seaduslik kohustus määrata hoolduskoormus ja vajadusel rakendada selle alusel lisanduvaid abimeetmeid. Seda isegi siis kui omastehooldaja on otsejoones üleneja või alaneja sugulane.

Ühiskondliku dialoogi, mis peaks hõlmama läbirääkimisi, konsultatsioone ja infovahetus töötajate, tööandjate ja riigi vahel, roll on vähemalt hetkel IMT sektoris suhteliselt piiratud. Kui ettevõtjatel on teatud huvi omavaheliseks koostööks olemas, siis on keerulisem organiseerida töövõtjaid, kellel puuduvad sageli huvi või võimalused.  

Platvormitöötajad või IMT sektori tööd kõrvaltööna tegevad inimesed ei tunne vajadust ühinemiseks. Kasu organiseerumisest pole nende jaoks piisavalt konkreetne ja ressursside kulutamist väärt. Seejuures pole olemasolevatel ametiühingutel alati võimekust IMT sektori töötajaid kokku tuua. Samas võiks hooldusteenuste olukord olla võrreldes teiste IMT allharudega erinev. 

Töötajate organiseerimine peaks tulevikus laenama edukaid ja vähem traditsioonilisi organiseerumise praktikaid teistest sektoritest ja ametialadelt. 

Huvigruppide küsitluses mainiti IMT sektori olulisemate probleemidena madalaid palkasid, kõrgeid tööjõukulusid ning tööjõu puudust. Pikaajaliselt tasub kaaluda hoolduse rahastamise küsimuste lahendamiste võimalust spetsiaalse kindlustussüsteemi arendamise kaudu.

IMT sektori teistes allharudes võiks teenuste taskukohasust parandada ja mitteametlikku töötamist vähendada maksusoodustuste kehtestamine. Sektori terviklik ja tasakaalustatud arendamine võiks tuua kasu tervele majandusele. Seda näiteks inimeste tööturule vabanemise ja elanikkonna parema vaimse tervise kaudu. 

Pikaajaliste töösuhete arendamine IMT sektoris ja tööjõu professionaliseerumine võiks lisaks sektori muude väljakutsete lahendamisele toetada ühiskondliku dialoogi arendamist. Samas peaks sektori arendamisel säilima selle eripärast tulenev isikliku ja inimsuhete mõõtmega arvestamine. Seda ei saa kitsalt majanduslike kaalutluste kõrval pidada teisejärguliseks. Näiteks tahavad inimesed kvaliteetse teenusekogemuse saavutamiseks valida, keda oma koju ja lähedaste eest hoolitsema lasta. 

Sektori riiklikul reguleerimisel võiks võtta eesmärgiks pikaajalised üle valimistsüklite kehtivad kokkulepped, mis toetaks dialoogi arendamist ühiskonnas võrdsete konkurentsitingimuste tagamise ja ülereguleerimise vältimise kaudu.

Projekti raames valminud riikide raportid ja poliitikasoovituste lühikokkuvõtted on ligipääsetavad projektid kodulehel. Samuti on Youtube's avaldatud Eesti tulemuste lühikokkuvõte video kujul.

Allikas: https://novaator.err.ee/