Võrdõigusvolinik tahab teada, kas Ida-Virumaa palgatoetused on põhjendatud

Seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele maksab riik tänavu kaheksa kuu peale üle 1200 Ida-Virumaal töötavale õpetajale, tugispetsialistile ja koolijuhile kokku üle üheksa miljoni euro palgatoetust. Võrdõigusvoliniku poole pöörduti küsimusega, et kas lisaraha määramine on olnud põhjendatud.

Ida-Virumaa koolipidajad on oma õpetajatele ja tugispetsialistidele saanud toetust taotleda alates mullu septembrist. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleisse pöörduti küsimusega, et kas selline toetus võib olla mujal töötavate õpetajate suhtes diskrimineeriv ja mille alusel otsus vastu võeti.

"Meie põhiseadus ju ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste jne asjaolude tõttu, aga samas on olemas ka võrdse kohtlemise seaduses säte, mis ütleb, et kui mingisugune tava või kriteerium või säte seab kellegi ebasoodsamasse olukorda, siis see üldjuhul on diskrimineeriv, aga kui sellel konkreetsel sättel või kriteeriumil on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, sellisel juhul on see lubatud, see on n-ö positiivne diskrimineerimine," rääkis võrdõigusvoliniku nõunik Liisa Oviir.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Anne Endjärv rääkis, et kui eestikeelsele haridusele üleminekut plaaniti, siis näitasid andmed, et Ida-Virumaal on eesti keelt mitte valdavaid õpetajaid umbes kolm korda rohkem kui Harjumaal ja see oli toetusmeetme loomise üheks põhjuseks.

"Ülejäänud maakondades kehtivad ju endiselt õpilasepõhised pearahatoetused, mis ei ole sugugi väikesed ja neid saab taotleda iga kool või ka lasteaed, kus siis rakendatakse kas keelekümblust või klassis on vähemalt 40 protsendi mahus eestikeelne õpe või antud klassis on vähemalt 60 protsendi mahus eestikeelne õpe, kõigile neile klassis õppivatele õpilastele on kehtestatud pearaha, mis tegelikult on suunatav õpetaja n-ö lisatasuks, kõrgema palga välja maksmiseks," lausus Endjärv.

Eesti Õpetajate liidu juhatuse liige Margit Timakov ütles, et olukord kõikides Eesti koolides ei ole üks ja see sama. "Nii lihtsalt on. Ida-Virumaa on kindlasti regionaalselt erisusega osa Eestist ja kindlasti tuleb seal arvestada samamoodi eestikeelsele haridusele üleminekuga, samamoodi on seal julgeolekuküsimus. Nii et kui arvestada seda, et sinna on raskem saada õpetajaid ja võib-olla ka see eestikeelne õpetus ja õpe võib seal olla natuke keerulisem, siis ei saa öelda, et ei kohelda võrdselt või et see oleks diskrimineerimine. Siis on see kõrgem palgakoefitsient õigustatud," ütles Timakov.

Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder ütles, et palgatoetused on põhjendatud. "Kui ma nüüd võtan Kohtla-Nõmme kooli, kus on aegade algusest olnud õppekeeleks eesti keel ja õpetajad on tõesti teinud suurepärast tööd, et iga lõpetaja, kes 9. klassi lõputunnistuse saab, oskab eesti keelt ja saab edasises elus hakkama, siis nende suhtes on see väga aus. Sest varasemalt on nemad jäänud kõikidest toetustest ja Ida-Virumaa haridusse panustamisest justkui kõrvale sellepärast, et ei ole keelekümblusklasse või ei ole osaliselt vene keeles õppimist. Täna nad tunnevad, et neid on märgatud ja toetatud," ütles Oder.

Võrdõigusvolinik ootab ministeeriumi vastust augusti keskpaigaks.

Allikas: https://www.err.ee/