Uuringust selgub: tippjuhist naisele on perekondlikud kohustused endiselt karjääritakistuseks, meesjuhil on kodu seevastu kohaks, kus puhata

Mõttekoda Praxis uuris, kuidas saavad Eestis tippjuhiks naised ja mehed, kas nende karjääriteedes on erinevusi ning milliste takistustega nad oma soo tõttu kokku puutuvad. Tippjuhtidega tehtud intervjuudest tuli välja, et mehed saavad tippjuhiks läbi juhuse või tänu oma kontaktidele, naised peavad aga end pidevalt tõestama nii soovitud töökohtadele kandideerides kui läbi pideva enesetäiendamise.

„Kui naised saavad tippjuhiks läbides mitmeetapilisi konkursse, siis mehed kutsutakse juhikohale ja reeglina nad kandideerima ei pea. Või kui peavad, siis formaalselt – võitja on ette teada,“ selgitab Maarja Tinn, Praxise analüütik ja uuringu üks autoritest. „Ettepanekud võtta vastu juhi koht tulevad meeste sotsiaalsetest võrgustikest, mida teadlikult oma karjääri edendamiseks kasutatakse. Sellised võrgustikud ei ole reeglina naistele ligipääsetavad, kasvõi ainuüksi sel põhjusel, et suur osa tegevusest toimub töövälisel ajal, kui naised on seotud perekondlike kohustustega. Lisaks nägime ka seda, et naised ei ole üldjuhul endale teadvustanud, et juhikohti jagatakse muuhulgas just nendes võrgustikes.“

Uuringust tuli selgelt välja, et tippjuhist naisele on perekondlikud kohustused endiselt karjääritakistuseks, meesjuhil on kodu seevastu kohaks, kus puhata. Tippjuhtide lugudest vaatasid vastu traditsioonilised soorollid, samas oli ka näiteid, kus naisjuhi partner oli valmis võtma peamised perekonnaga seotud kohustused, sh väikelaste eest hoolitsemise, peamiselt enda kanda. Need näited iseloomustasid eranditult 30+ vanusegruppi ehk valimi noorimat osa.

Praxise võrdsuspoliitika juht Mari-Liis Sepper: „Kuivõrd Eestis eeldatakse endiselt, et tippjuht on mees ning näeme, et naiste tõusmine juhtorganite tippu on täis takistusi, on teha veel omajagu tööd aegunud ja ebavõrdsust soosivate mõttemallide muutmisega. Ettevõtetel ja avaliku sektori organisatsioonidel on siin keskne roll. Juhtide värbamisel tuleb tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused. Võimalused on võrdsed siis, kui konkursid ja valikute tegemine on läbipaistvad ja õiglased. Kui tippjuht leitakse konkursita, siis tuleb helistada ka naistele, sest Eesti on täis kõrgelt haritud võimekaid naisi, kes samuti ootavad kõnet, mis nad juhiks teeks.“

Uuring valmis projekti „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“ raames, mida rahastavad Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Swedbank ja Riigikantselei.

Allikas: https://naistekas.delfi.ee/