Analüütik: palgafondi maks võib vähendada ettevõtjate soovi uut tööjõudu palgata

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige hinnangul tekitaks see ebavõrdse olukorra, kuna suurem maksukoorem langeks neile ettevõtetele, kus on palju töötajaid, kuid kasumlikkus on väike.

Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 kolmikliidu koalitsioonilepingus seisab, et julgeolekumaksu üht osa hakatakse koguma ettevõtete kasumi pealt kahe protsendi ulatuses. Nüüd pakub rahandusminister Jürgen Ligi (RE) alternatiivse versioonina välja koguda maksuraha samas ulatuses ettevõtete töötajate palgafondist.

"Arvestuse alus muutub. Ettevõte küll endiselt on see, kes maksab. See on endiselt ettevõtja maks, aga arvestuse alus on paremini jälgitav, paremini kontrollitav ja see on palgafond. Tööjõud on meil hästi arvel, meil on tööjõud registris, meil on teada ka palganumbrid ja selle maksustamine ei tekitaks väga suuri bürokraatlikke koormusi," selgitas Ligi.

Kumb variant riigikassasse enam tulu toob, pole veel selge, kuid Ligi hinnangul on palgafondi maksualusena kasutamise eelis kindlam riigieelarve tulu.

"Kumbki ei ole otsustatud, mõlemaga tuleb töötada. Ja mõlemal on plussid ja miinused. Need plussid, mispärast ka selle alternatiiviga tuleb tegeleda, on väiksem bürokraatia, lihtsam rakendamine, lihtsam kontrollimine ja tõenäoliselt ka kindlamad riigieelarve tulud," sõnas ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Tanel Kiik aga nimetas Ligi ettepanekut absurdseks, kuna tema hinnangul kasvaks sellest firmadevaheline ebavõrdsus. Enim kannataksid Kiige sõnul just suure töötajaskonnaga ettevõtted.

"See tähendaks seda, et teatud ettevõtete jaoks, justnimelt töömahukamate ettevõtete jaoks – tööstuses, tootmises, transpordis, mujal – tähendaks see ju veelgi kõrgemat maksukoormust võrreldes praeguse ettepanekuga. Ja siis väiksema tööjõu hulgaga ettevõtete jaoks, kellel võib-olla on kasumlikkus isegi kõrgem, nende jaoks tähendab see ju väiksemat maksukoormust," selgitas Kiik.

"Minu jaoks on see absurdne, et me tegelikult suurendame justnimelt selle osa ettevõtete maksukoormust, kes täna niigi enam panustavad inimeste tööhõivesse, töötajate sissetulekusse läbi töölepinguliste suhete ja jätame kõrvale need ettevõtted, kes võib-olla ka täna näiteks tegelevad OÜ-tamisega või muude selliste skeemidega, mille puhul riigile laekub vähem maksutulu," lisas ta.

"Liiga vara liiga palju kommentaare. Aga loomulikult me arvestame selle võimalusega ja püüame neid riske maandada. Neid riske on mõlemal juhul," sõnas Ligi.

Ettevõtete seisukohast on LHV makroanalüütiku Triinu Tapveri hinnangul tööjõukulude pealt makstav maks kasumimaksuga võrreldes prognoositavam, kuna tööjõukulu on võimalik paremini ette planeerida.

"Küll aga võib see tekitada selle efekti, et äkki ettevõtjad ei ole enam nii varmad uut tööjõudu palkama või siis mõtlevad väga tugevalt läbi, kas neil on vaja uut tööjõudu. Või siis teiselt poolt, mõnevõrra võib tekkida surve palgakasvu alanemise poole," lisas Tapver.

Ettevõtete maksustamist plaanib valitsus alustada 2026. aastast.

Allikas: https://www.err.ee/