Iga kümnes Eesti elanik jätab suvepuhkuse vahele. Millega riskid, kui ei puhka ja kuidas puhata argipäeval? Psühholoog selgitab
18.08.2024
„Väga oluline on enda jaoks mõtestada, et puhkus ei tähenda seda päevade arvu aastas (tavapäraselt 28 või 35 päeva), mille me puhkusena välja võtame,“ ütleb psühholoog Minna Sild.
„Kogu meie keha koosneb organsüsteemidest, mis on väga võimekad tegutsema, ent vajavad maksimaalseks pingutuseks ka taastumisaega. Kui inimene tegutseb pikka aega puhkamata või liiga vähe puhates, tekib krooniline ülekoormus, väsimus ja kurnatus,“ selgitab Peaasi.ee psühholoog Minna Sild. Eri inimestel väljendub Silla sõnul ülekoormus erinevalt, olgu selleks seljavalud, unehäired, õlavöötme- ja peavalud või keskendumisraskused ja ärevus. Neid märguandeid ei tohi ignoreerida.
Pea kümnendik Eestis elavatest inimestest ei võta sel suvel ühtegi puhkusepäeva, selgus kindlustusseltsi Gjensidige tellitud uuringust, mille viis Baltikumi elanike seas läbi NielsenIQ. Psühholoogi sõnul on puhkamine täisväärtusliku elu loomulik osa ning pärast korralikku puhkamist suudame ka efektiivsemalt töötada. Ta lisas, et tavapärane soovitus on kord aastas puhata vähemalt kaks nädalat, et oma argirutiinist põhjalikumalt välja lülituda.
„Väga oluline on enda jaoks mõtestada, et puhkus ei tähenda seda päevade arvu aastas (tavapäraselt 28 või 35 päeva), mille me puhkusena välja võtame. Puhkamine peaks toimuma ka tööpäeva sees väikeste hetkede kaupa, pärast tööpäeva pakkudes endale lõõgastavaid, rahustavaid ja nauditavaid tegevusi ja seda ka nädalavahetuseti. Need lühemad puhkehetked kokku annavad suure efekti, toetades meie vaimset tervist ja stressitaluvust,“ selgitas Sild.
Puhkus ei tähenda päev läbi lamamist
Sild sõnas, et puhata tuleb sellest, mis inimest kõige rohkem väsitab. „Argipäeval füüsiliselt väga aktiivne inimene võib puhkamiseks vajada n-ö lösutamist ja passiivsemat olekut, argipäeval peamiselt arvuti taga istuv inimene võib vajada puhkamiseks ka aktiivsemat liigutamist, mis aitab kehal taastuda pikemast istumisest. Argipäevas väga palju suhtlev inimene võib vajada puhkamiseks rohkem vaikust ja endaga olemist, argipäeval end üksildasena tundev inimene võib vajada puhkamiseks teiste inimeste lähedust ja seltskonda,“ lisas psühholoog.
Küll aga võib tema sõnul puhkuse ajal teha ka asjalikke asju: remonti, pisiparandusi, aiatöid, koristamist, planeerimist. „Aga puhkus ei peaks koosnema ainult nendest asjalikest tegevustest. Kasulik on meeles pidada puhkamise kuldset kolmikut: hea puhkus on rahustav, lõõgastav ja nauditav,“ ütles ta.
Ka töökultuur võiks inimeste puhkamist toetada. „Töökorraldus võiks tõesti toetada seda, et inimesed saaksid puhata: seda nii tööpäeva sees, soodustades puhkehetkede võtmist, pärast tööpäeva ja nädalavahetuseti, luues tööalase suhtluse hea tava, mis soodustab seda, et inimesed pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetusel ei tegeleks tööasjadega. Ning puhkuse ajal, luues süsteemi, kus inimene ei pea muretsema, kuidas tema töö tehtud saab või liigse koormuse pärast, mida ta kolleegidele jätab; andes piisavalt tunnustavat tagasisidet ja väärtustades inimeste pingutusi, et nad tunneksid, et võivad täieõiguslikult puhkama minna.“
Uuringust nähtub, et võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti elanike suvise puhkamise olukord veidi parem. Teistes Balti riikides jätab suvel puhkamise vahele iga seitsmes inimene ehk ligi 15% tööealisest rahvastikust.
Allikas: https://tervispluss.delfi.ee/