Swedbank: majandus taastub langusest oodatust aeglasemalt

Esialgsete arvestuste järgi vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu esimesel poolaastal 1,4 protsenti. Kuigi aasta teine pool peaks tugevam tulema, jääb kogu selle aasta SKP tänavu Swedbanki hinnangul 0,6 protsendiga langusesse.

Swedbanki hinnangul kiirendab valitsuse uus maksupakett inflatsiooni. Prognoosi järgi tõuseb inflatsioon järgmisel aastal keskmiselt 4,4 protsendini ja ülejärgmisel aastal kasvavad hinnad 3,5 protsenti.

Swedbanki prognoosi järgi eratarbimise maht järgmisel aastal ei suurene. Kuna eratarbimine on ligikaudu pool SKP-st, on sellel tugev mõju kogu majandusele.

Uus maksupakett ja avaliku sektori kulukärped vähendavad Swedbanki hinnangul 2025. aasta SKP kasvu üle ühe protsendipunkti ja 2026. aasta SKP kasvu ligi pool protsendipunkti võrreldes stsenaariumiga, mis ei arvesta eelpoolnimetatud uute eelarvepoliitiliste muudatusettepanekutega.

Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti SKP 2025. aastal 1,5 protsenti ja 2026. aastal 2,5 protsenti.

"Varem prognoositust aeglasem SKP kasv lükkab edasi Eesti majanduse mahu taastumise languse-eelse tipuni ligi poole aasta võrra ehk 2027. aasta algusesse," teatas Swedbank.

Swedbanki prognoosi järgi välisnõudlus paraneb

"Maailma majandus liigub erinevalt. Ühest küljest kahes maailma suurima majandusega riigis – USA-s ja Hiinas – meie prognoosi kohaselt eesoleval kahel aastal kasvud aeglustuvad. Euroalal tasapisi peaks järgmisel aastal kasv paranema. Kasv ei tule kiire, aga vähemalt mõnevõrra võib oodata välisnõudluse paranemist euroalal tervikuna," rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina lisas, et kui vaadata majandusprognoosi, siis järgmisel aastal peaks Soome välisnõudlus kasvuni jõudma.

"Kokkuvõttes võiks öelda, et Eesti ekspordile peaks järgmisel aastal tulema rohkem võimalusi," ütles Mertsina.

Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade langetamist.

Swedbanki prognoosi kohaselt langetab Euroopa Keskpank veel kahel korral sel aastal intressimäärasid. Swedbanki hinnangul langevad sel aastal hoiuse püsivõimaluse intressimäär 3,75 protsendilt 3,25 protsendini. Järgmise aasta lõpuks jõuavad intressimäärad prognoosi kohaselt kahe protsendini.

Mertsina rääkis, et kuue kuu euribori tipp jäi eelmise aasta sügisesse ehk laenuvõtjatele jäi sellest tulenev kõige suurem laenukoormus aasta esimesse kvartalisse.

"Järkjärguline intressimäärade langus mõjutab Eesti majandust tasapisi. Suurem mõju intressilangusest peaks jääma pigem järgmisesse aastasse," sõnas Mertsina.

Majandus näitab paranemise märke, kuid kindlustunne on üldiselt nõrk

"Eesti üldine majanduskindlustunne on sarnane Soome kindlustundega. Kui sinna kõrvale panna meie majapidamiste kindlustunne, siis see on jätkuvalt väga nõrk. See mõjutab nii üldist majandusaktiivsust ehk pidurdab majandusaktiivsust, samuti ka tarbimist," ütles Mertsina.

Kaupade ja teenuste ekspordilangus on taandumas, kuid jaekaubandusega on halvemad lood – languse pidurdumist toimunud ei ole, rääkis Mertsina.

Swedbanki kaardimaksete järgi on eratarbimine nõrk.

"Kuna eratarbimine on ligi pool Eesti majandusest, siis selle muutusel on väga oluline mõju," märkis Mertsina.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik rääkis, et kuigi keskmise palgasaaja ostujõud ei ole taastunud kiire hinnatõusueelse perioodini, siis paremini on läinud miinimumpalga saajatel ja pensionäridel – nende ostujõud on taastunud ja nende sissetulekud on kasvanud kiiremini, kui on kallinenud keskmine ostukorv.

Hinnatõus kiireneb veidi järgmisel aastal

Kõige kiiremini kallinevad järgimisel aastal maksumuudatuste tõttu transporditeenused ning alkohol ja tubakas.

Palgakasv aeglustub märgatavalt, eriti just avalikus sektoris, rääkis Elmik.

"Ka erasektoris näeme seda, et ettevõtetel on seis kehvem, nende käibed kasvavad aeglasemalt. Nad ei saa enam tõsta palku nii kiiresti kui varasematel aastatel," sõnas Elmik.

Tänu sellele prognoosib Swedbank järgmistel aastatel kuue- või seitsmeprotsendilist palgatõusu. "See on oluline aeglustumine võrreldes 2022. ja 2023. aastaga, kui keskmine töötasu kasvas 11–12 protsenti aastas."

Keskmise palgasaaja ostujõud 2025. aastal väheneb.

"Kui võrrelda palkade ja hindade tõuse järgmistel aastatel ja sellel aastal, siis me näeme seda, et sellel aastal palgasaajate ostujõud veidi kasvab – täpsemalt kahe protsendi võrra –, aga ei jõua kiire hinnatõusueelse tasemeni. Teatavasti hakkasid hinnad kasvama 2021. aasta teisel poolel," sõnas Elmik.

Elmik ütles, et järgmisel aastal peaksid hinnad tõusma rohkem kui keskmine netopalk ja ostujõud väheneb umbes kahe protsendi võrra.

Kui ülejärgmisel aastal kaotatakse maksuküür, siis see tõstab oluliselt netopalka ja palgasaaja ostujõud taastub 2021. aasta alguse tasemeni. "Ostujõu taastumiseni läheb kokku viis aastat."

"Tööturul on siiani üsna hästi läinud. Tööpuudus on mõnevõrra tõusnud, jõudnud üle seitsme protsendi. Aga võrreldes 2007.–2009. aastaga, siis on see tööpuuduse tase üsna madal."

Swedbanki hinnangul on tööpuuduse kohapealt hullem möödas ja tööpuudus hakkab majanduse elavnemise järel tasapisi allapoole liikuma, sõnas Elmik. "Rohkem on tööpuuduse alanemist näha 2026. aastal. See alaneb aeglaselt, sest majandus kasvab aeglaselt. Me oleme viimases prognoosis korrigeerinud majanduskasvu numbrit oluliselt allapoole."

Allikas: https://www.err.ee/