Narva kaasaks eestikeelsele õppele üleminekul abiõpetajaid, aga raha pole

"Kunagi ma ootasin hirmuga 1. septembrit. Kuid praegu on meil koolides puudu vaid kuus-seitse aineõpetajat ja seitse lasteaiaõpetajat," sõnas Pissareva.

Messurme Pissareva nentis, et kõike koolide soovitut linn teha ei saanud. "Oli ettepanek, et võiks olla abiõpetajad. Kahjuks meil neid praegu ei ole, kuid korraldatud on pikapäevarühmad. Abiõpetajatega on keerulisem, sest kuigi nad oleks vajalikud, neid summasid linna eelarvest ei leitud," rääkis abilinnapea.

Uus situatsioon pani surve alla Narva ainsa eestikeelse põhikooli ainsa esimese klassi, kuhu pääses õppima 22 õpilast. Soovijaid oli aga kaks korda rohkem. "Koolipidaja ehk riik lubas meil kontrollida kooli astuda soovijate eesti keele valdamise taset, lähtudes alushariduse õppekavast ehk sellest, mida nad peaks oskama lasteaia lõpuks. See oli vajalik, et me ei peaks osa lastega alustama koolitunde selgitamisega, et sinine on sinine ja punane on punane," ütles Narva eesti põhikooli juhataja Uta Kroon-Assafrei.

Kooli juht ütles, et katsed tõid välja Narvale omase olukorra, kus osa vastuseid on katsetele tulijatel pähe õpitud. "Eks osati ju ennustada, mida katsetel võidakse esimese klassi lapselt küsida. Nii osati vastata küsimusele "Mis on sinu nimi?", aga kui küsida "Kuidas sind kutsutakse?", siis jäädi jänni. Kahjuks toodi katsetele ka lapsi, kes oskasidki vastata vaid sellele, mis ta nimi on. Nendest lastevanematest ma ei saa aru, miks nad soovisid keelt mitte oskavat last anda eestikeelsesse kooli, sest see oleks ju vaid lapse piinamine," sõnas Uta Kroon-Assafrei.

Koolijuhi sõnul ei olnud katsete tulemusega rahul vaid üks lapsevanem, aga tema polnud narvalane.

Allikas: https://www.err.ee/