Valitsus langetab vanemapalga ülempiiri ja haigushüvitised saavad lae

2026. aastaks langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on alates selle aasta 1. jaanuarist 4733,53 eurot kuus.

Muudatusega soovib valitsus riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2027. aastaks kuni 22 miljoni euroni aastas ja 2028. aastaks 27,5 miljonini aastas. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot.

Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest. Hüvitise ülempiiri langetamise kompensatsiooniks jääb vanemahüvitis samaks ka siis, kui vanem samal ajal töötab ja palka teenib.

Ühtlasi kehtestatakse 2026. aastast ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palgaga.

Tööandja makstava haigushüvitise osale ehk neljandale kuni kaheksandale päevale ülempiir ei kohaldu. Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas neli kuni 4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot ja need kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.

Terviseminister Riina Sikkut ütles, et nii haiguspäevade hüvitamise kui ka vanemahüvitise puhul tuleb lagi ühesugune ehk kahekordne sotsiaalmaksuga maksustatud tulu keskmine. 2026. aastal on seeg laeks 3670 eurot – 2024. aasta keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, millest suuremaid hüvitisi riik välja ei maksa.

"Ka praegune vanemahüvitise lagi võtab aluseks sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu. Need on andmed, mis meil on jooksvalt olemas. Ta on veidi madalam kui keskmine sissetulek üldiselt. See põhineb ikkagi ainult palgatulul, mille pealt arvustatakse sotsiaalmaksu. Teised tululiigid siin arvesse ei lähe," lausus Sikkut.

Muutub ka pensionäridele toetuse maksmine

2025. aastast lõpetab valitsus üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele. Valitsus põhjendas seda asjaoluga, et hooldereformi tulemusena katab riik juba suure osa hooldekodukuludest ja 200-eurone lisatoetus ei ole enam asjakohane.

Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes kümme protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest. Prognooside kohaselt hoiab see riigieelarvest tuleval aastal kokku 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Selle aasta kogueelarve üksi elava pensionäri toetuse saajatele on 17,9 miljonit.

2026. aastast lõpeb riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatuse eesmärk on suunata mõlemaid vanemaid tööturule, mis tagab vanematele lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla kolmeaastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.

Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.

Allikas: https://www.err.ee/