Enefit Poweri juht: 2027. aastast on põlevkivijaamad ainsad reservide pakkujad

Enefit Poweri kuvand osa avalikkuse ja ka osa poliitikute jaoks on kahetine. Küll heidetakse teile ette õlitehase ehitamist. Endiselt on Enefit Poweril ka Auvere elektrijaam. Kuidas siit edasi minna?

Kuvandist lahtisaamise kõige olulisem asi on see, et meil on eesmärgid selged, mille nimel me tööd teeme. Minu eesmärk Enefit Poweri juhatuse esimehena on suunata ettevõte modernse tööstuse teekonnale. Ja üks osa sellest on muidugi avada uued ärivõimalused nii Eestis kui laias maailmas. Enefit Poweris on väga palju oskusteavet vedelkütuste tootmisel. Seda on võimalik ka tulevikus kasutada.

Ja kui me räägime kuvandist, siis hästi oluline on rõhutada seda, et põlevkivi elektrist väljumine on juba toimumas, kuid meil on vähemalt kolm suurt eesmärki järgmisteks aastateks. See on siis keemiatööstusele üleminek. Teiseks on riigile varustuskindluse reservide kinnitamine. Ja kolmandaks on ka uute moodsate elektritootmisvõimsuste turule toomine.

Reservidest rääkides – Enefit Power kindlasti osaleb Eleringi konkursil, kus otsitakse gaasijaamaehitajat.

Eleringi sagedusreservi konkursil me soovime osaleda. Hetkel analüüsime konkursitingimusi, sinna on veel natukene aega, kuna üheksa kuud on see tähtaeg.

Kas seda jaama on teie hinnangul võimalik ehitada 500 miljoni eest?

Kõiki asju on võimalik ehitada väga kallilt. Meie ülesanne on leida ikka lahendus, mis on maksumaksjale optimaalse kuluga.

Te esindajate nii-öelda pruuni või fossiilset sektorit praegu – sellele sektorile pangad eriti laenu anda ei taha. Kuidas te oma projektide jaoks kavatsete raha leida?

Ma ise olen pangandustaustaga ja kindel on see, et Euroopas näiteks keemiatööstus on 90 protsendi ulatuses sõltuv imporditavast naftast ja maagaasist. See sektor on jätkuvalt ka pankade poolt finantseeritav. Seetõttu on ka meie siht muutuda samm-sammult keemiatööstusettevõtteks.

Teiseks, ma ei välista, et me vaatame ka teisi tooraineid, et ka oma tootmist pikas perspektiivis, siis dekarboniseerida.

Mis see tähendab?

See tähendab seda, et kõik toorained, mis meie ettevõttes sisendina kasutatakse, ei pea olema ainult põlevkivil baseeruvad. Eestil on mitmed loomulikud eeldused. On siin siis biomass, aga on ka teisi ringmajanduslikke tooraineid. Vaatame isegi testimiskorras plaste.

Uus kliimaminister Yoko Alender ütles rahvusringhäälingule, et ta ei usu, et reservjaamad, mis praegu on teil olemas – juhul kui meil on elektriturul tõsine kriis, siis need jaamad 1000 vati ulatuses on valmis kohe ka turule sisenema, kuid 2027. aastast alates ta ei usu, et reservide tagajaks jäävad põlevkivijaamad. Olete sama meelt? Kas on võimalik kuidagi, et te ikkagi jätkate?

Ma olen väga veendunud, et Eestil on juhitavat varustuskindluse võimsust vaja ka peale 2026. aastat ja nendeks saavad olema suures osas põlevkiviplokid, mis täna on Enefit Poweri bilansis ja selle kahe aastaga reaalselt ei ehita 1000 megavati ulatuses täiesti uusi moodsaid gaasijaamasid. See on pikem protsess.

Te ikkagi teete ettevalmistusi, et ka pärast 2026. aastat neid reservvõimsusi ootel hoida? See tähendab, et ka inimesed peavad olema valmis tulema tööle, kui on kriis käes?

See ülesanne meil on ja selle nimel teeme tööd.

On räägitud ka suhteliselt suurtest koondamisest. Kuna paraku teie jaamad ju turule jõua – CO2 hind on niivõrd kõrge, et te lihtsalt ei ole konkurentsivõimelised. Palju selle aasta jooksul Enefit Powerist on inimesi lahkunud?

Ma ei soovi hetkel ühtegi vekslit anda. Jah, koondamised on olnud, kuid minu siht on ettevõte sellisesse vormi viia, et kasumlik ettevõte ei koonda.

Millised plokid on need, mis pärast 2026. aastat võiks teie arvates selgelt seda reservi pakkuda?

Tänasel hetkel me teeme tööd, et seda plokkide menüüd defineerida. Seal on mitmeid nüansse. Meil on üks oluline siht, mille nimel me töötame – et me oleks maksumaksjale optimaalse kuluga.

Poliitikud on seadnud ka piiranguid, et te ei saa põletada biomassi või lihtsamalt öeldes siis hakkepuitu. Mis te ise arvate, kas selline keeld tuleks ikkagi maha võtta?

Minu teada sellist üle-euroopalist keeldu ei ole, et hakkepuitu ei või kasutada elektritootmisel. See peab olema loomulikult sertifitseeritud puitbiomass ja Enefit Power on sertifitseeritud elektritootja. Loomulikult on kindlasti õigustatud küsimus täna, et mis on hakke- ja puitbiomassi tuleviku kasutusalad. Siin ma rõhutan veelkord, et keemiatööstus on üks kasutuskohti, kus puitbiomass rolli mängib.

Eestis on hästi palju räägitud suurtehasest, mille arendamine tegelikult läks Lätti. Kas ka teie ettevõttel on samas valdkonnas mingeid suuri asju kavas, kui me räägime Fibenoli tehasest?

Jah, Fibenoli tehase info on meedias läbi käinud. Ma veel täna ei ava meie pikaajalisi plaane. Tuleme selle teema juurde hiljem tagasi.

Allikas: https://www.err.ee/