Tarbijahinnaindeks tõusis 3,2 protsenti

Augustis võrreldes juuliga tõusid tarbijahinnad 0,4 protsenti.

2023. aasta augustiga võrreldes olid kaubad 1,4 protsenti ja teenused 6,3 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2023. aasta augustiga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide ning mitmesuguste kaupade ja teenustega seotud hinnamuutused. "Sealjuures on hügieenitarbed kallinenud 7,1 protsenti ning ilu- ja hügieeniteenused 13,2 protsenti," lisas Trasanov.

Toidukaupadest on eelmise aasta augustiga võrreldes kõige rohkem kallinenud mahlad ja siirupid, mille hinnad on tõusnud 54,6 protsenti, oliivõli kallines 44 protsenti ning kakao 22,9 protsenti. Odavnenud on aga töödeldud puuvili (-10,4 protsenti) ja suhkur (-19,5 protsenti).

Bensiin oli tänavu augustis 5,4 protsenti ja diislikütus 6,9 protsenti odavam kui mullu samal ajal.

Swedbanki vanemökonomist: järgmisel aastal hinnatõus kiireneb

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles augusti inflatsiooni kommenteerides, et sügisel hinnatõus mõnevõrra kiireneb. "Kütteperioodi algul kallineb energia. Oktoobris kerkib elektri võrgutasu," loetles ta.

"Selle aasta kokkuvõttes jääb hinnatõus alla nelja protsendi. Järgmisel aastal hinnatõus kiireneb ja ulatub juba üle nelja protsendi. Automaks, aktsiiside ja käibemaksu tõus annavad hinnatõusu oma panuse," lisas Elmik. "Tulevased maksutõusud on kergitanud hinnatõusu ootusi nii ettevõtjate kui ka tarbijate hulgas. Hindu plaanivad lähikuudel tõsta nii toidupoed kui ka näiteks reisibürood."

Bigbank peaökonomist Raul Eamets märkis, et augusti näitajate põhjal jätkab Eesti teed Euroopa kallimate riikide suunas: "Vaadates täna avaldatud augustikuu tarbijahinnaindeksi muutust, tuleb tõdeda, et hinnaralli jätkub. /.../ See, et teenuste hinnakasv on kiirem kui kaupade hinnatõus, on ka arusaadav, sest palgakasv on jätkuvalt kõrge ning teenuste sektoris moodustavad palgad väga suure osa ettevõtte kuludest." 

"Äsja käis Eestis Euroopa keskpanga kõrge ametnik rääkimas Euroopa Liidu inflatsioonist ja eks tema üks ülesanne oli ka süstida optimismi, et hinnatõus Euroopas taltub vähemasti järgmise aasta lõpuks. Üks tema poolt välja toodud tingimus hinnatõusu taltumiseks oli lootus, et ettevõtjad võtavad kasvanud sisendhindade tingimustes vähem kasumeid välja," ütles Eamets. "Lihtsamalt öeldes tähendab see, et täiendavaid palgakulusid ei veeretata tarbija kanda läbi lõpphindade tõstmise. Vaadates Eesti olukorda, siis see nii küll ei paista minevat. Kasvad palgad, kasvavad hinnad. Hinnatõus omakorda paneb töötajad kõrgemat palka küsima. Olemegi sattunud hinnad-palgad spiraali."

Allikas: https://www.err.ee/