Uuring: palgatõus on aeglustunud, ent püsib ka tuleval aasta

„Tänavu on ootuspäraselt märksõnadeks ettevaatlikkus ja rahunemine palkade üle otsustamisel. Kui eelmisel aastal tõsteti põhipalka pea kõigil, siis tänavu tõusis töötasu väiksemal hulgal töötajatest. Siiski ei saa me Figure’i uuringu valimi pealt väita, et põhipalga kasv oleks viimase 10 aasta madalaim, pigem paistab 2024 välja tavapärase aastana, kus kolmel neljandikul palka tõstetakse ja ühel neljandikul mitte,“ sõnas Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae.

Kui eelmisel aastal olid palgamuutus ja palgatõus samas suurusjärgus, sest palgatõus jõudis pea kõigi töötajateni, kes endiselt sarnast tööd tegid, siis tänavu on kahe näitaja vahel 3,4%-line erinevus. Keskmised palgamuutused, mis arvestavad ka selle neljandikuga töötajatest, kelle palka ei tõstetud, jäävad meie piirkonna tavapärase piiresse: kuine põhipalk muutus kõigi endiselt sama tööd tegevate töötajate arvestuses keskmiselt 7,3% ja aastane kogupalk koos tulemustasudega 8,4%.

„Palju on räägitud sellest, et kolme Balti riigi majandustest on kõige õrnemas seisus Eesti. Lõunanaabrite julgem hoog kajastub ka palgamuutustes – Lätis oli keskmine põhipalga muutus 8,2% ning Leedus 8,8% ja aastase kogupalga muutused vastavalt 9,8% ning 11,4%,“ lisas Rae.

59% uuringus osalenud organisatsioonidest on veendunud, et soolist palgalõhet neil ei ole. Vaid 14% arvab või on kindel, et sooline palgalõhe on nende jaoks probleem. „5% tööandjatest nendib, et ei ole soolise palgalõhe vähendamiseks veel midagi teinud, neljandik analüüsib palgauuringute andmeid võrdse tasustamise vaatenurgast ja 94%-l organisatsioonidest on ühtne palgapoliitika, mis soost ei sõltu,“ rääkis Figure Baltic Advisory partner ja juhtiv analüütik Ilmar Põhjala.

„Tähelepanuväärne on, et üldiselt esineb palgalõhet rohkem just nendes oganisatsioonides, kes ise on kindlad, et see ei ole nende jaoks probleem,“ lisas ta.

Uuendusena pakub Figure’i palgauuring nüüd osalejatele võimalust vaadata soolise palgalõhe statistikat ka peagi jõustuva palkade läbipaistvuse direktiivi nõuete vaates. Uus seadus ootab tööandjatelt palgalõhe taseme jälgimist ja avalikustamist. 5% suurema palgalõhe puhul peab organisatsioon seda põhjendama ja välja tulema tegevuskavaga, kuidas on kavas palgalõhet vähendada.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/