Kristina Kallas: peame hakkama pensioni indeksit üle vaatama

"Eesti 200 hinnangul me ei pääse indekseerimise arutelust. Jah, praegu me koalitsioonilepingus justkui lükkasime selle kõrvale, kuigi me seda arutasime. Aga me ei pääse sellest, sest meil on eelarves struktuurne probleem – meie sotsiaalkulud, mille seas on suurem osa pensionid, kasvavad ülikiiresti ja me ei jõua nooremat põlvkonda rohkem kogu aeg maksustada," rääkis Kallas kolmapäeval "Terevisioonis".

Sisuliselt tähendaks see Kallase sõnul seda, et pensionide kasvuga peab kogu aeg suuremalt maksustama peale tulevat noort põlvkonda, kes on arvuliselt väiksem kui pensionäride põlvkond.

"Rahvastik vananeb. Ma arvan, et me peame hakkama tegema päriselt neid struktuurseid muutusi, pensioni indeksit üle vaatama, palju teisi indekseid üle vaatama. Sotsiaaltoetuste pealt tegema absoluutselt oluliselt teistsuguseid struktuurseid muutusi kui see, et me nipet-näpet kuskilt kärbime. Me kärbime täna küll natukene tagasi, aga varem või hiljem oleme me täpselt samasuguse probleemi ees, sest meie sotsiaalkulud kasvavad väga kiiresti ja meie maksutulu ei tule järgi. Meie noorem põlvkond ei jõua lihtsalt seda kõike kinni maksta," resümeeris ta.

Kallas rääkis ka ettevõtete kasumimaksust ja tunnistas, et kuigi esialgu loodeti sellega koguda 212 miljonit, siis eelarvesse on planeeritud 2026. aastaks 157 miljonit. Kallase sõnul on selle sisse planeeritud kuskil 20 protsenti skeemitamise kadu.

Kallas lisas, et ta ei nõustu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa arvamusega, et pärast valimisi tuleb tõenäoliselt kasumimaksuga edasi minna.

"Päris aus jutt see ei ole. Sellepärast, et me vähendame eelarve defitsiiti päris korralikult. Praeguse valitsusega me oleme võtnud selle trajektoori, et 2028. aastaks on eelarve defitsiit oluliselt väiksem, mis tähendab seda, et 2029. aastast on võimalik ka laenuga katta julgeolekukulusid," sõnas Kallas.

Kallas avaldas ka lootust, et ettevõtjad võtavad kasumimaksu kui ajutist maksu, mida on vaja julgeolekukulude katmiseks.

"Et seda [kasumi] peitmist oleks vähem. Mida rohkem me peidame, seda suurem tõenäosus on see, et me peame seda [kasumimaksu] kogu aeg pikendama, sest meil on need julgeolekukulud. Kui me saaksime kolme aasta jooksul suurema osa nendest julgeolekukuludest ära katta, siis pärast valimisi ei peaks enam kasumimaksuga edasi minema, Sest nagu ma ütlesin, riigi laenuvõimekus on sel hetkel oluliselt parem," sõnas Eesti 200 juht.

Õpetajate palkadest rääkides kinnitas Kallas üle, et 2025. aastal palgatõusu õpetajatel loota pole.

"2025. aasta on väga raske aasta eelarveliselt, aga 2026. aastaks ja sealt edasi on valitsuse reservi planeeritud täiendavaid vahendeid selleks. Ja neid vahendeid saab kasutada järgnevatel aastatel palkadeks," lubas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Allikas: https://www.err.ee/