Tööandjad ei nõustu riikliku lepitaja ülesannete õiguskantslerile andmisega

Liidu tegevjuht Arto Aas kirjutas vastava ettepaneku teinud minister Erkki Keldole saadetud kirjas, et tööandjad küll mõistavad, et muudatuse ajendiks on kulude kokkuhoid, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega.

"Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne."

Tööandjad ei nõustu ka sellega, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks.

Veel leiavad tööandjad, et riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist.  

"Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus," märkis Aas.

Riiklikuks lepitajaks sobib tööandjate hinnangul praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada.

"Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute, koostöös ja nende ettepanekul.  Õiguskantsleri nimetab aga ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud."

Lisaks eeltoodule märgivad tööandjad, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus  tööturu osapooletele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg.

"Samuti häirib meid suundumus, et järjest enam soovivad osad poliitikud võtta üle sotsiaalpartnerite rolli (nt alampalga küsimustes). See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist," märgib tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega antakse riikliku lepitaja ülesanded üle õiguskantslerile. 16. septembril välja saadetud ettepanekule oodatakse kommentaare 18. septembri jooksul.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et riikliku lepitaja ülesannete üleandmine õiguskantslerile aitab tõsta kollektiivsete töötülide lahendamise kvaliteeti ja efektiivsust tulenevalt õiguskantsleri kantselei suuremast võimekusest. 

Praeguse riikliku lepitaja Meelis Virkebau hinnangul on majandusministeeriumi algatatud eelnõu panna riikliku lepitaja ülesanded õiguskantslerile kahetsusväärne ja ebaõnnestunud, sest lammutab veerand sajandit toiminud tõhusa kollektiivsete töötülide lepitamise süsteemi.

Ka õiguskantsler Ülle Madise on avaldanud skepsist eelnõu osas ja öelnud, et riikliku lepitaja ülesannete andmine õiguskantsleri büroole võib kaasa tuua rollikonflikti ja ka rahaline kokkuhoid riigile ei pruugi olla tagatud.

Allikas: https://www.err.ee/