Kliimaministeerium: praeguste tehnoloogiatega ei saa EK heitmesoovitust täita

Kliimaministeerium kujundas Eesti seisukoha Euroopa Komisjoni teatise kohta, võttes osaliselt arvesse huvirühmadelt laekunud arvamusi.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjoni soovituse järgi peaks selle poole liikumisel 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heide Euroopa Liidus võrreldes 1990. aasta tasemega vähenema 90 protsenti.

Tegu on üksnes õiguslikult mittesiduva soovitusega, mis ei sisalda konkreetseid eesmärke liikmesriikidele või majandussektoritele.

Eesti hinnangul ei ole heite nii suur vähendamine 2040. aastaks ilma uute, seni mittekasutatavate tehnoloogiateta realistlik.

Eesti võiks praegu plaanitud meetmetega kliimaministeeriumi hinnangul selleks ajaks vähendada heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 82 protsenti, heitkogus oleks siis 6,2 miljonit tonni. Võrdluseks - ülemöödunud aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 14,3 miljonit tonni.

Kliimaministeerium märkis, et süsihappegaasi püüdmise ja ladestamise või kasutamise tehnoloogiad on alles juurutamisel. Puudub teadmine nende töökindlusest, võimalikest negatiivsetest keskkonnamõjudest ning maksumusest.

Ka Eesti Energia ja Eesti Elektritööstuse Liit teatasid ministeeriumile saadetud arvamuses, et Euroopa Komisjon on teinud suure panuse süsinikupüüdmise tehnoloogiatele, mida praegu tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Elektritööstuse liidu tegevjuhi Tõnis Vare sõnul on Euroopa Komisjoni ettepanek väga ambitsioonikas.

"Ka Rahvusvaheline Energiaagentuur on öelnud, et süsiniku püüdmise ja ladustamise tehnoloogiad vajavad massiivset toetust ning arendamist. Küsimus ongi selles, kas reaalsus tuleb järele," ütles Vare.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on praegu tegu veel nii-öelda nišitehnoloogiatega, mille laiem kasutuselevõtt vajaks ka Euroopa Liidu rahalist toetust.

"Süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogiat tegelikult üksikutes riikides kasutatakse, süsinikku ladestatakse ka maa alla ja üksikutes kohtades võetakse ka uuesti kasutusele. Aga see on siiski praegu väga kallis tehnoloogia, mis ei ole laialdaselt kättesaadav. Ja ta on pigem selline nišitoode. Kui me tahame neid eesmärke saavutada, siis me peame olulisi samme astuma selleks, et see muutuks turukõlbulikuks ja rahaliselt mõistlikuks tehnoloogiaks," ütles Klaas.

Klaas lisas, et Euroopa Komisjoni teatisest lähtuvalt hakatakse pidama läbirääkimisi Euroopa kliimamääruse üle, mis seab eesmärgi aastaks 2040. Tulemust võib oodata järgmise aasta suveks.

"See Euroopa Komisjoni teatis ei ole õiguslikult siduv. Selle pinnalt töötatakse välja õigusaktid, mille üle hakatakse Euroopa Liidu tasandil läbi rääkima. Eelduslikult need õigusaktide muudatused tulevad järgmisel aastal, pigem hiliskevadel või suvel. Täpne ajaraam selgub, kui uus Euroopa Komisjon on ametisse astunud," rääkis Klaas.

Allikas: https://www.err.ee/