Tasapisi kerkinud tööpuudus kasvatas tarbimislaenuga hättajäänute arvu

Eesti Panga värske statistika näitab, et majapidamiste üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli augustis 55 miljonit eurot, samas kui aasta eest samal perioodil oli see 35 miljonit eurot.

Kasvanud on ka kodulaenumaksetega hätta jäänute hulk: kui mullu augustis oli üle 60-päevase viivisega kodulaenude maht 14 miljonit eurot, siis tänavu samal kuul 20 miljonit eurot.

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaare ütles ERR-ile, et eraisikute puhul mõjutab laenude tagasimaksmisega hakkamasaamist eelkõige see, kas neil on sissetulek ja töö.

"Ehkki tööpuudust ei saa Eestis jätkuvalt suureks pidada, on see paaril viimasel aastal tasapisi kasvanud ja peamiselt seetõttu on natuke kasvanud ka majapidamiste viivislaenude maht ja osakaal. Eelkõige on kasvanud viivises olevate laenude maht tarbimislaenude puhul. See on ka loogiline, kuna need on valdavalt suurema krediidiriskiga laenud kui eluasemelaenud," selgitas ta.

Pankade esindajate sõnul ei tähenda see drastilist laenuvõlglaste hulga suurenemist, kuid teatavaid muudatusi on siiski märgata.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütles ERR-ile, et kodulaenude tasumisega tullakse üldiselt hästi toime ja üle 60 päeva võlgnevuses olevate klientide arv võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud ei ole.

"Võlas oleva laenuportfelli maht on küll veidi kasvanud, kuid seetõttu, et kasvanud on võlas olevate laenude põhiosa jäägid," selgitas ta.

Küll aga on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra kasvanud tarbimislaenude võlglaste arv. Siiski ei saa Hallangu sõnul öelda, et see kasv oleks märkimisväärne, mistõttu laenuportfelli kvaliteedile sellele suurt mõju ei ole.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et Swedbankist kodulaenu võtnud inimesed saavad laenu tasumisega hoolimata heitlikust ajast ja elukalliduse tõusust siiski hästi hakkama ja üle 90 päeva lepinguliste võlgnevuste osakaal on ülimadalal tasemel, alla 0,05 protsendi.

"Kodulaen on pikaajaline kohustus, mis võetakse keskmiselt 26 aastaks – laenu väljastamise otsust kaalutake põhjalikult, iga pakkumine on personaalne," lisas ta.

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane märkis, et ka nende kliendid on oma kohustustega kenasti toime tulnud ning viivislaenude maht on olnud stabiilselt madal, kodulaenuportfelli puhul viimasel ajal isegi vähenenud.

Eluasemelaenude tagasimaksetega ei viivitata

Eesti Pank hindab eraisikute pangalaenude tagasimaksmisega hakkamasaamist üldiselt üsna heaks. Taavi Raudsaare tõi välja, et üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude osakaal on ainult 0,17 protsenti kõigist laenudest ja see on madalam tase, kui oli vahetult enne koroonakriisi.

"Ka eurodes mõõdetuna on selliseid laene natuke vähem, kui siis oli. Tarbimislaenude puhul on tänane viivislaenude osakaal võrreldav 2016. aastaga," ütles Raudsaare.

Asjaolu, miks suuremad pangad klientide maksekäitumises märkimisväärseid muudatusi ei tähelda, ehkki statistika seda näitab, selgitas Raudsaare sellega, et kuna laenukvaliteet on jäänud eluasemelaenude puhul heaks ja eluasemelaenud moodustavad suuremate pankade eraisikute laenuportfellist väga suure enamuse, siis on täiesti võimalik, et märkimisväärset muutust klientide käitumises ja maksevõimes pole nende pankade puhul toimunud.

"Üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude maht kasvas aastaga ligikaudu kuus miljonit eurot, samas ulatub pankade eluasemelaenude maht kokku 11,6 miljardi euroni. Väikepangad, kus laenuportfellist moodustavad suurema osa tarbimislaenud, võivad olla klientide maksevõimes täheldanud mõnevõrra suuremaid muutusi," ütles keskpanga ökonomist.

Kui laenuklient jääb maksete tasumisega hätta, siis soovitavad pangad sellest kohe teada anda ja Tanel Rebane soovitas seda isegi ennetavalt teha, kui on teada, et paari kuu pärast kaotatakse näiteks töö või ootab ees ajateenistus. Siis saab pank olukorda hinnata ja lahendusi pakkuda.

Lahendused on pankadel sarnased: võimalik on muuta maksegraafikut, võtta maksepuhkust, mille ajal tasub klient ainult laenuintressi, või teatud juhtudel kohustusi refinantseerida.

"Lähtume oma tegevuses alati põhimõttest, et tagatisvara realiseerimine on viimane abinõu ning seda rakendatakse vaid siis, kui muud meetmed pole aidanud. Õnneks tuleb selliseid juhtumeid ette siiski harva," lausus Luminori eraisikute panganduse juht.

Anne Pärgma Swedbankist rõhutas, et kui klient võtab laenu põhiosa maksetest "puhkust", siis suureneb laenu kogukulu.

Pärgma tõi välja, et kui laenu maksmisega jäädakse hätta, on põhjuseks eelkõige leibkonna sissetuleku kadumine või vähenemine töökoha kaotuse või pikaajalise haigestumise tõttu. Samas on juhtumeid, kus inimesed laenavad üle ehk võtavad uusi laene eelmiste laenude tagasi maksmiseks ning see võib viia üsna kiirelt nõiaringi.

SEB klientide puhul on peamine laenuvõlgnevuse tekkepõhjus töö kaotus. "Töötuse määr on tuleviku vaates tegur, mis laenu võtnud klientide laenude teenindamisvõimet ja hättasattunud klientide arvu mõjutab," tõdes Hallang.

Luminor prognoosib, et olukord püsib ka edaspidi stabiilsena, sest ehkki majanduse väljavaade pole rõõmustav, keerab langusekõver sel aastal otsa kergelt üles ja mõneti aitab inimesi ka euribori langus. Rebane tõi välja, et reeglina tähendab üks protsendipunkt euribori langust 20 aastaks 100 000 euro laenajale 50 euro suurust kuumakse leevendust.

"Ehk just selles suurusjärgus raha jääb kodulaenu võtnud inimestel selle aasta lõpus igakuiselt rohkem kätte, võrreldes 2023. aasta suvega. Teisalt muude kulude kasv jääb seda varjutama," tõdes Rebane.

Allikas: https://www.err.ee/