MKM otsib 245 000-eurose hankega mitmekesise tööandja märgise väljaandjaid

MKM otsib meeskonda, mis hakkab tegelema mitmekesise tööandja märgise väljaandmise korraldamise ning märgisega tunnustatud, seda taotlevate või sellest potentsiaalselt huvitatud tööandjate toetamisega mitmekesisuse edendamisel ja juhtimisel.

Mitmekesise tööandja märgis on kvaliteedimärk, mis samuti näitab organisatsiooni väärtusi: hoolimist oma töötajatest, klientidest ja koostööpartneritest, sõltumata nende erinevustest või eripärast, ning panustamist parema ühiskonna loomisse, kirjeldab ministeerium.

Projekt kestab 2024. aasta sügisest kuni 2027. aasta lõpuni.

Hanke eeldatav maksumus on 245 000 eurot.

Hanke pakkuja meeskonda peab kuuluma projektijuht, võrgustikutegevuste koordinaator ja kommunikatsioonispetsialist ning kokku 12 nõustajat, kes nõustavad organisatsioone mitmekesise tööandja märgise taotlemise protsessis ja mitmekesisuse plaani ellu viimisel.

Hanketingimused ei näe ette meeskonna täpset suurust ehk üks inimene võib projektis täita kuni kahte rolli.

"Eesti, nagu ka paljud teised Euroopa riigid, seisab silmitsi tööjõu vähenemise ning erinevatel põhjustel tööjõus mitteosalevate inimeste osakaalu suurenemisega (nt kõrge iga, vähenenud töövõime vms). Ehk töökäsi jääb järjest vähemaks ja see mõjutab nii majanduse arengut kui ka heaolu," selgitas ERR-ile projekti mõtet ja detaile MKM-i avalike suhete juht Laura Laaster.

"Seega tuleb pingutada, et need inimesed, kellel on seni olnud keskmisest suurem risk tööturult kõrvale jääda (erivajaduse, vanuse, rahvuse, hoolduskoormuse vms tõttu), osaleksid aktiivselt tööhõives. Samal ajal on tööandjate jaoks oluliseks väljakutseks kvalifitseeritud, tänapäevaste oskuste ja teadmistega töötajate leidmine ja hoidmine," lisas ta.

Töötajate erinevustega arvestamine ning organisatsioonis mitmekesisuse väärtustamine aitab kaasa nende probleemide lahendamisele ja parandab praegu tööturult eemal olevate inimeste tööturul osalemise võimalusi, sõnas Laaster. Ta märkis, et Eesti Inimõiguste Keskuse andmetel eelistab enam kui kaks kolmandikku Eesti elanikest tööle kandideerimisel mitmekesisusele ja võrdsele kohtlemisele tähelepanu pööravat organisatsiooni ning eriti oluline on see noorte jaoks.

Mitmekesisuse märgist on antud välja alates 2018. aastast. Tööandjad saavad kaks aastat kehtivat märgist taotleda iga kahe aasta tagant. 2024. aastal oli märgise taotlejaid rekordiliselt palju – kokku 70 era- ja avaliku sektori ning kodanikuühiskonna organisatsiooni, märgisega tunnustati neist 60, sõnas Laaster.

Seni on märgise väljaandmist korraldanud esmalt sotsiaalministeeriumi, eelmisest aastast aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti Inimõiguste Keskus.

Seoses lepingu lõppemisega otsib ministeerium hanke raames partnerit, kes viiks märgise konkurssi läbi 2026. aastal, rääkis Laaster.

Samas selleks, et aina rohkem Eesti tööandjaid oskaksid mitmekesiseid organisatsioone juhtida, on vaja organisatsioone ka toetada, ütles Laaster. "Seetõttu peaks märgise konkurssi läbi viiv partner pakkuma kõigile mitmekesisuse vastu huvi tundvatele organisatsioonidele koolitusi, nõustamist mitmekesisuse plaani elluviimiseks, samuti võimalusi kogemusi jagada ja üksteiselt õppida."

Märgise taotlemise eeltingimuseks on, et mitmekesisuse, kaasatuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted on organisatsiooni väärtustes olulisel kohal ning et läbi on viidud töötajaskonna mitmekesisuse juhtimise ja edendamise vajaduste ja võimaluste analüüs, selgitas Laaster.

"Selle põhjal tuleb tööandjal luua plaan tegevustega, mida oma organisatsioonis mitmekesisuse edendamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks järgmise kahe aasta jooksul ellu viia kavatsetakse. Analüüsi viivad läbi ja plaani koostavad märgist taotlevad organisatsioonid ise, kuid neil on seejuures võimalik abi saada mitmekesisuse nõustajatelt," ütles Laaster.  

Küsimusele, mis need mitmekesisuse edendamist ja juhtimist toetavad tegevused on, vastas Laaster: "Täpsemad tegevused sõltuvad paljuski konkreetse organisatsiooni eripäradest, näiteks tegevusvaldkonnast ja töötajaskonna koosseisust. Vajalikud arengukohad peaksid selguma analüüsist."  

Laaster märkis, et kui vaadata tööturgu puudutavat statistikat, siis on ühiskonnas murekohtadeks näiteks sooline palgalõhe (13,1 protsenti), puudega inimeste tööhõivemäär on kõigest 40 protsenti, samuti kogetakse vanuselist diskrimineerimist kõige enam just töösuhetes ning et tähelepanu võib organisatsioonis vajada ka rahvusel, emakeelel vms põhinev mitmekesisus.

"Mitmekesisust ja selle juhtimist soodustavad tegevused on seetõttu muuhulgas näiteks töö- ja pereelu ühitamise soodustamine, soolise palgalõhe vähendamine, juhtimises soolise tasakaalu suurendamine, samuti vanemaealiste inimeste aktiivne kaasamine tööturule ning eri vanusest ja rahvusest ning erivajadustega inimeste vajadustega arvestamine, samuti töökiusu ja ahistamise ennetamine töökeskkonnas ning ligipääsetavusele tähelepanu pööramine," sõnas Laaster.

Allikas: https://www.err.ee/