Riik tahab uue töötuskindlustuse seadusega töötuid kiiremini tööle nügida

"Seadusemuudatuse eesmärk on muuta kogu seda süsteemi efektiivsemaks - õiglasemaks ja nügida inimesi kiiremini tööle minema," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar "Terevisioonis".

"Tööandjad on ju pikalt rääkinud, et Eesti töötuskindlustushüvitiste süsteem võimaldab inimesel kaua kodus olla, " ütles Saar.

"Üks selle reformi suurim muutus on see, et meil on töötutoetus, mis on 270 päeva ja on töötuskindlustushüvitis, mille miinimummäär on 180 päeva. Me paneme need kaks asja kokku. Varasemalt oli võimalik liikuda töötutoetuselt hüvitisele ja tagasi, see võimaldas inimesel peaaegu aasta kodus olla," rääkis Saar.

Seadusemuudatusega tekib töötuskindlustushüvitisele kaks alaliiki: sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Sarnaselt praegusele korrale pakub esmast kaitset kindlustatu eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis. Kehtiv töötuskindlustushüvitis, mille suurus sõltub kindlustatu eelnevast sissetulekust, nimetatakse ringi sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks.

Kui isikul ei teki õigust sellele hüvitisele, makstakse kindlustatule võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist. Mõlemale hüvitisele kehtivad kindlustusstaaži nõuded.

Saare sõnul tähendab see, et nendele inimestele, kes on tööd teinud ja maksnud töötuskindlustuse makset, ei muutu koondamisel uue seaduse valguses midagi.

"Oluline on, et inimene oleks töötanud aasta viimase kolme aasta jooksul, siis tema saab täpselt seda hüvitist, mis ta on kogu aeg saanud. Esimesed sada päeva on 60 protsenti tema viimasest palgast, ja siis 40 protsenti hüvitise perioodi lõpuni," sõnas Saar.

Samas tõi Saar näite, et need inimesed, kes on olnud kodus peale lapsehoolduspuhkusel viibimist väga pikalt - viis kuni kümme aastat näiteks - siis nemad enam töötukassast abi ei saa, vaid peavad pöörduma kohaliku omavalitsuse (KOV) poole, kus on võimalik taotleda vajaduspõhist toimetulekutoetust.

Seal võetakse arvesse pereliikmete hulk, kulud ja tulud, samal ajal kui varasemat töötutoetust määrati ilma vajaduspõhisust hindamata.

Toimetulekutoetuse maksmisega tuleb KOV-idele lisakohustusi juurde. "Koormus võib neil tõusta viis protsenti ja lisaraha eraldatakse selleks neile riigieelarvest," sõnas Saar.

Eelnõu koostajate hinnangul on muudatuse põhjuseks asjaolu, et Eestis on nii toimiv töötuskindlustussüsteem kui ka sotsiaalabi toimetulekutoetusena, seega ei ole mõistlik säilitada töötutoetuse süsteemi.

Toetust saavad ka omal soovil töölt lahkujad

Kavandatava seadusemuudatusega luuakse töötuskindlustussüsteemi lisaks töötuskindlustushüvitisele uus hüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis ja senine töötutoetus kaob.

Sellele töötuskindlustushüvitisele tekib õigus kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Baastoetus on 410 eurot senise 362-eurose töötutoetuse asemel.

Samuti hakatakse baasmääras töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma ka vabatahtliku töötuse korral sarnaselt kehtivale töötutoetusele. See tähendab, et kaetud on kõik töö- või teenistussuhte lõpetamise alused. Sellega tagatakse minimaalse asendussissetuleku kaitse uue töö otsimise ajaks ka olukorras, kus inimene on töölt lahkunud omal soovil või kokkuleppel tööandjaga.

Sotsiaalhoolekande seadusse luuakse ka võimalus kuni 24-aastastele õpilastele ja üliõpilastele erandkorras määrata toimetulekutoetus, kui suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada.

Samas ütleb seletuskiri, et seadusega ei laiendada kindlustuskaitset uutele töövormidele. Nende teemadega kavatseb ministeerium liikuda edasi etapiti ja pärast töötutoetuse reformi on järgmine teema ise endale tööandjate kindlustamine, mis hõlmab ka uusi töövorme ja neid, kes platvormide kaudu teenust osutavad.

Meelis Paavel: töötuskindlustusmakse määr peab tõusma

Kui praegu tulevad töötutoetuse vahendid - 40 miljonit eurot - riigieelarvest, siis reformi järel tuleks see raha töötukassa eelarvest.

"Me oleme sellele tähelepanu juhtinud, et 45-50 miljoni allaneelamine töötuskindlustuse eelarvele ei ole lihtne. Ja neid variante, kuidas seda siis katta,
on need, millest on ka räägitud. Kärped: tegevuskulude kärped, ka hüvitiste, toetuste ja teenuste osutamiseks vahendite kärped, maksumäära tõus," ütles töötukassa juht Meelis Paavel Vikerraadios.

"Mina pikas perspektiivis näen kindlasti, et see on selline suurusjärk, mis kui mitte järgmisel aastal, siis järgnevatel aastatel, viib selleni, et töötuskindlustusmakse määr peab tõusma," ütles Paavel.

Praegu on töötuskindlustusmakse määr 2,4 protsenti, millest töötaja tasub 1,6 protsenti ja tööandja 0,8 protsenti.

Vastuvõtmisel hakkaksid töötuskindlustuse seaduse muudatused kehtima 1. jaanuarist 2026.

Allikas: https://www.err.ee/