Kaugtöölembus aitab peita IT-sektori koondamislainet

Koroonapandeemia tekitas töökorralduses korraliku vapustuselaine. Nõusolekut küsimata aeti suur osa tööjõust kodusele töörežiimile. Protestide ärajäämise põhjuseks polnud hirm kohtuda surmaga. Läänelikule demokraatiale omane valulik reaktsioon ja vastuhakk igasugustele käskudele jäi ära seetõttu, et kaugtöö polnudki nii paha.

Positiivne kogemus ei jõudnud siiski kõigini. Oli neid, kes kannatasid objektiivselt kaotatud võimalustena. Teised kannatasid seetõttu, et ei osatud omal või kogukonna süül muutustest kasu saada jne. Nii kaugtöö pooldajatel kui ka vastastel oli suuri ja väikeseid ettevõtteid ning miljoneid individuaalseid töövõtjaid.

Kõigile rahuldava lahenduse otsimise peale algas lainetus, milles ilmnes mõningane korrapärasus. Suvega algas rahulikum periood. Vaidlused ägestusid sügise saabudes. Sagenesid ähvardused, kus üks pool hoiatas kontorist eemalehoidjaid vallandamisega. Uuema töökorralduse esindajad ähvardasid samal põhjusel uue ja kaugtöösõbralikuma töökoha otsimisega.

Viimaste aastate vaidlusi võib pidada olukorda selgitavaks perioodiks, kus nii ettevõtete omanikud kui ka töövõtjad esitasid oma positsioone toetavaid tõendeid ja otsisid uut tasakaalupunkti.

Töö tegemise ja selle eest makstava rahaga seotud vaidlusteks pole lõputult aega. Neli aastat on piisavalt pikk periood. Paistis, et vaidlused vaibusid ja keskendutakse tööle. Sestap põhjustas septembris alanud uus vaidluslaine mõningase üllatuse. Kas ikka veel vaieldakse samadel teemadel?

Seekordne kaugtööd puudutavate jõukatsumiste laine võib peita töövormi optimeerimisega võrreldes hoopiski teistsugust põhjust. Möödunud aastate dispuutide konkreetse viljana arenes osalise kohustusliku kontoris viibimisega nn hübriidne töövorm. Tihti oli vaja täita oma ülesandeid töökohal kolmel päeval nädalas. Tulemus paistis aruka ja uue ajastu võimalusi ning piiranguid arvestava lahendusena.

Just äsja teatasid aga mitmed suured USA tööandjad, et väidetavalt ei piisa ettevõtte tulemusliku töökultuuri hoidmiseks kolmest kontoripäevast. Mitmed olulised kõrgtehnoloogiat edukalt rakendavad tööandjad, nagu pangad, suur apteegikett ja Amazon, hakkasid nõudma, et kontoris tuleb olla terve töönädala.

Hoolimata sellest, et näiteks ettevõtete majanduskorraldust analüüsiva PriceWaterhousCoopersi 20 000 ettevõtte juhi küsitluse põhjal valminud raportis "PwC 2024 tööjõuradar" pidas 74 protsenti hübriide töövormiga töötajatest end kaasatuks. Seda on võrreldes viiel päeva kontoris olijatega mõne protsendi jagu rohkem. Ainult kaugtööl viibijatest arvas nii 63 protsenti vastajatest.

Seejuures pidas hübriidses režiimis töötajatest 83 protsenti oma palka piisavaks. Kontoritöötajatest oli sama meelt 75 protsenti, ainult kaugtöö tegijatest oli palgaga rahul natuke rohkem – 77 protsenti. Lisaks kinnitas 90 protsenti hübriidse töökorraldusega töötajatest, et peavad ettevõtte töökultuuri kaasavaks, koostöövalmiks ja ühtsust toetavaks.

Sestap tundub, et varem mainitud tööandjate soov edendada töötajate kontorisse tagasitoomisega organisatsiooni töökultuuri rajaneb teistel andmetel või omab teistsuguseid eesmärke. PriceWaterhousCoopers kutsub esitatud raportis vaatama tulevikku, mitte seljataha jäänud aegadele. Seda suured ettevõtted vist teevadki. Nad näevad aga ilmselt midagi, mida teised isegi ei vaata.

Huvitava vihje sellest, kuhu võiks pilgu suunata, pakub värskelt avaldatud analüüs, mis kajastab USA tehnoloogiasektori töötajate valmidust astuda ametiühingu liikmeks. Natuke rohkem kui 30 suure tehnoloogia või olulisel määral tehnoloogiale rajaneva väärtuspakkumisega ettevõtte töötajatest kinnitavad keskmiselt kaks kolmandikku valmidust liituda töötajate kollektiivse kaitse organisatsiooniga. Vaid Google'i, Tesla ning Apple'i palgal olijate seas jäi seda kaalutlevate töötajate arv natuke alla poole.

Tosinas ettevõttes pooldas seda võimalust 75 protsenti küsitlusele vastanutest. Paremini tuntud nimedest näiteks Meta, Amazoni ja Nvidia palgal paistab olevat üle kahe kolmandiku ametühingute suhtes positiivselt häälestatud IT-insenere. Mainitud ettevõtetes on püütud luua takistusi ja tekitada taolise ühinemise vastaseid meeleolusid. Seega pole need andmed mingil moel ametiühingute rajamise garantii, vaid pigem märk kasvavast murest oma töise tuleviku pärast.

Tehnoloogiasektoris kasvavast rahutusest saab aimu alles hiljuti tormiliselt õitsenud tööturu muutuste näitel. Võrreldes 2020. aastaga on umbes kolmandiku võrra vähem tarkvaraarendusega seotud tööpakkumisi. Alates selle aasta jaanuarist on USA tehnoloogiaettevõtetest koondatud umbes 137 000 töökohta.

Paistab, et tihedas konkurentsis ettevõtted on muutmas senise iga hinna eest kasvustrateegia pragmaatilisema raamatupidamislikult kokku loetava tulukesksete fookuse poole. Strateegia muutus eeldab tööjõu vähendamist ja ressursside suunamist tehisintellekti kaasamisele.

Kõigest sellest võib järeldada, et seekordne jäigas keeles esitatud ultimaatum kontorisse ilmumiseks teenib tegelikult eesmärki luua formaalne ja ühiskondlikus dialoogis suhteliselt protestikindel mehhanism töötajate koondamisele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Allikas: https://novaator.err.ee/