Õpetaja: hariduslepe ei tõsta kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaalu

Valminud haridusleppe alusel on alates 2026. aastast õpetajate karjääri- ja palgamudel neljaastmeline. Nii oleks kvalifitseeritud alustava õpetaja ja õpetaja palga alammäära koefitsient üks ehk vastaks praeguses arvestuses 1820 eurole. Vanemõpetaja palk oleks 10 protsenti ning meisterõpetajal 30 protsenti kõrgem.

"Nendel astmetel liigutakse edasi lähtuvalt staažist ehk siis selleks, et saada meisterõpetajaks, peab koolis mõnda aega töötama. Aga mitte ainult, lisaks on seal ka kvalifikatsiooninõuded ja kompetentside tõestamised," selgitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul ollakse karjäärimudeliga rahul, kuid tööülesannete ja koormuse arvestus oleks võinud olla detailsem. Praeguse sõnastuse alusel jääb õpetaja täistööajaks 35 tundi nädalas, kontakttundide soovituslik arv on 21.

"Me tahtsime tõesti, et see oleks konkreetsemalt kirjas, et maksimaalselt 21 tundi, rohkem mitte. Praegusel hetkel ei ole kuskil sellist suunist üldse sees," ütles Voltri.

"Kui ma vaatasin 2021. aastal riigikogu kultuurikomisjoni poolt valitsusele saadetud ettepanekuid, siis seal oli toodud, et selle 35-tunnise töönädala mahtumiseks peaks õpetaja kontakttundide arv olema 15 kuni 16. Kui me alustasime õpetajate töönädala kaardistamist sellel aastal, siis me olime valmis järeleandmisteks ja olime valmis et 16 kuni 18 tundi töönädalas. Aga kui ma loen hariduslepet ja näen, et soov oleks jõuda 21 juurde, ei ole ka hullu. Kui on 24, siis seal on eos sisse kirjutatud suutmatus mahutada oma tööaega 35 tunni sisse nädalas ära," kommenteeris Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

Mitme haridustöötaja sõnul on murekohaks ka asjaolu, et meisterõpetaja palgakoefitsient ei ole vastavuses ajaressursiga, mis kulutatakse kõrgema kutse saamiseks. Samuti on segane, millised ülesanded peaksid õpetaja töönädala sisse ära mahtuma.

"Mis on siis ikkagi see õpetaja põhitöö, kui ta annab 21 või 24 ainetundi 35-tunnise töönädala vältel ja mis on lisatasuga tasustatud tööülesanded, mis ei ole tema põhitöö, mille eest oleks mõistlik maksta lisatasu. Väga oluline tööülesanne on klassijuhataja töö ja selle kohta on lihtsalt öeldud, et klassijuhataja töö on väärtustatud, aga sinna pole pandud juurde miinimumtasu ega miinimumtundide arvu, mida üks õpetaja, kellel on 24 õpilast klassis – mul on 38 –, mida ma nendega iganädalaselt teen. Siis see ei ole adekvaatne lepe, mis aitaks järelkasvu tagada," rääkis Somelar.

Küsimusele, kas praegune lepe aitab kaasa õpetajate järelkasvule, vastas Somelar: "See suur küsimus Eesti hariduselus peaks olema, mis on see mõõdik, et see hariduslepe õnnestub. Mina väidan, et selleks mõõdikuks on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaalu protsendi tõus õpetajate hulgas. Mul puudub täna usk, et selle haridusleppe tulemusel Eesti kool näeb järgmisest sügisest seda, kuidas olulisel määral hakkab koolis kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal tõusma."

Kallase sõnul on mudeli rakendamisel lisaraha vajadus 2026. aastal hinnanguliselt 10 miljonit eurot.

Allikas: https://www.err.ee/