Majandusministeerium ei koonda tuleval aastal töökohti ega kärbi palku

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) vastas riigikogu rahanduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku (Keskerakond) päringule MKM-i kärbete kohta, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ei ole praeguse seisuga kavandatud järgmiseks aastaks ametikohtade ega konkreetsete inimeste koondamisi ega tööjõukulude kärpeid.

"Samas on näiteks juba käesoleval aastal koondatud kolm tugipersonali ametikohta ning jäetakse täitmata mõned ametikohad, et valmistuda järgnevate aastate kärbeteks, sealhulgas tööjõukulude osas," ütles Keldo.

MKM-i valitsemisalas on kärbete maht kokku 7,74 miljonit eurot, millest suurim on EISA kärbe – 2,4 miljonit eurot. Sellest omakorda moodustab 1,2 miljonit eurot turimisnõudlust ja konkurentsivõimet suurendavate tegevuste kärbe ja üle poole miljoni euro e-residentsuse programmi kärbe.

Varude Keskuselt võetakse kärpega vähemaks miljon eurot, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni lisavahendite kärbe on 3,3 miljonit ning ministeeriumi tegevuskulude ja toetuste kärbe 44 000 eurot.

Lisaks ootab 386 000 euro suurune kärbe tehnilise järelevalve ja tarbijakaitse ametit, ligi 599 000 eurot kärbitakse maa- ja ruumiametilt ning 7600 eurot riikliku lepitaja kantseleilt.

MKM-i personalikulude kokkuhoid tuleneb Keldo sõnul ühtlasi valitsemisalade vastutusvaldkondade ümberkorraldustega kaasnenud muutustest tugipersonalis.

Nimelt liigub majandusministeeriumist justiitsministeeriumi kümme tugipersonali töökohta, samas kui regionaal- ja põllumajandusministeeriumist tuleb MKM-i 2,5 tugipersonali töökohta, mistõttu väheneb MKM-i tugipersonali koosseis ja eelarve 7,5 töökoha võrra. Aastas annab see kokkuhoidu umbes kuni 400 000 eurot, sest ühe täistöökoha maksumuseks arvestatakse keskmiselt 50 000 eurot.

MKM-i lisandus oktoobri algusest uus ametikoht, andmete ja tehisintellekti valdkonna koordinaator, kelle ülesandeks on leida ministeeriumis ja selle valitsemisalas protsesse, ülesandeid ja töölõike, mida saaks automatiseerida või kus tasuks rakendada tehisintellekti.

Keldo ütles, et kärbete mõjul ei muutu reeglina teenuste maht ja kvaliteet, kuid teenused tuleb muuta kulutõhusamaks.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andrei Korobeinik (Keskerakond) küsis oktoobri alguses kõikidelt ministeeriumitelt andmeid kavandatavate kärbete kohta, et neid rahanduskomisjonis arutada. Osa ministeeriume vastas suure hilinemisega ning ka MKM saatis vastuse alles möödunud reedel.

Ministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster ütles, et vastus hilines segaduse tõttu, sest Korobeiniku kiri ei jõudnud õigel ajal MKM-i ja ministeerium sai alles pärast rahanduskomisjoni istungit päringust teada. Kui kiri oli laekunud, pandi Laasteri kinnitusel kohe ka vastus kokku.

Allikas: https://www.err.ee/