Keskmine palk on 1959 eurot, aastane tõus kaheksa protsenti

"Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal," nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. 

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal. 

Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1366 eurot) tegevusaladel.

"Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas palk enim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (10,6 protsenti), aga ka hariduse tegevusalal (9,6 protsenti)," ütles Saagpakk.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2023 – III kvartal 2024
Autor/allikas: Statistikaamet

Kõige enam kasvas palk Hiiu maakonnas – 10,7 protsenti võrreldes 2023. aastaga.

Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2307 eurot), Harjumaal (sealhulgas Tallinn, 2200 eurot) ning Tartus (1962 eurot).

Madalaim palk oli tänavu kolmandas kvartalis Valga (1452 eurot), Võru (1477 eurot) ja Lääne (1485 eurot) maakonnas. 

"Palgakasvu suurus varieerub maakonniti, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes palk nüüd enim Hiiu (10,7 protsenti), Tartu (9,7 protsenti) ja Ida-Viru (9,1 protsenti) maakonnas," rääkis analüütik. 

Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot. 

Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1900 eurot), järgnesid Harju (sealhulgas Tallinn, 1821 eurot) ja Tartu maakond (1661 eurot).  Madalaim oli mediaanpalk Võru (1252 eurot), Valga (1271 eurot) ja Ida-Viru (1272 eurot) maakonnas. 

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud. 

Inimeste ostujõud on kasvanud

Keskmise palga kasv on viimastes kvartalites olnud kiirem kui inflatsioon, mis tähendab, et inimeste ostujõud on kasvanud

"Inflatsioon on tuntavalt alla jäänud keskmise palga kasvule, ulatudes nelja protsenti kanti, ka kolmandas kvartalis on jätkunud reaalpalga kasv ja sellega keskmise palga ostujõu kasv," rääkis Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar "Aktuaalsele kaamerale".

Samas pole reaalpalk siiski jõudnud veel kriisieelsele tasemele ning inimesed ostujõu kasvu tihtipeale ei taju.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et inimeste reaalne sissetulek on väiksem kui oli 2021. aasta sügisel. "Raha ongi vähem, raha on märksa vähem olnud ka vahepeal, mistõttu paljud ostud on edasi lükatud, riided, mis on võimalik olnud mitte osta, külmkapid, mis võimalik mitte vahetada, on edasi lükatud. Millalgi jõuab kätte hetk, kus pole enam võimalik oste edasi lükata, mistõttu on vaja hakata neid oste tegema oma igapäevase rahakoti kõrvalt," ütles Uusküla.

Samas märkis Uusküla, et järgmise aasta algul ka reaalpalk ilmselt enam ei tõuse.

"Me ootame kuus protsenti palgatõusu järgmisel aastal, siis sealt kaks protsenti läheb tulumaksuga ära ja hinnatõus jääb nelja-viie protsendi kanti, mis teebki kokkuvõttes ostujõu languse, mitte tõusu," lausus Uusküla.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringud näitavad, et inimesed hindavad oma toimetulekut pigem langevad trendis ning umbes viiendik ütleb, et nende sissetulekutest ei piisa igapäevaste kulutuste katmiseks.

Järgmisel aastal olukord pigem halveneb.

"Tulevad maksutõusud, jätkuvad hindade tõusud, lisaks tulevad ka järsud lõivude tõusud, nii et võib arvata järgmiseks aastaks kindlasti, et see tarbijapositsioon ikkagi halveneb ja inimeste ostujõud mõnevõrra väheneb," ütles EKI peadirektor Peeter Raudsepp.

Allikas: https://www.err.ee/