Hanah Lahe: erikontroll tõestab, et põlevkivienergeetika on ajale jalgu jäänud

Eestis on põlevkivi olnud aastakümneid energia tootmise selgroog. Samal ajal on aga Eesti loodus ja idavirulased oma tervisega maksnud kinni ülejäänud riigi soojad kodud ja põlevad lambid. Värske raporti järgi valusamaltki, kui oleme osanud karta. On ilmselge, et täielik üleminek taastuvenergiale ei saa enam oodata.

Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Poweri elektrijaamad on juba aastaid ületanud oma keskkonnalubade piirmäärasid. Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu osas tuvastatud rikkumised on olnud pidevad ning süsteemsed. Oleme soodsa energia lootuses pigistanud põlevkivitööstuse riskide ees silma kinni, teadmata, et nende keskkonnamõjud on ulatuslikumad, kui seni arvanud oleme. Veel enam – me tegelikult isegi ei tea, kui hull olukord võib tegelikult olla, sest ettevõtte siseaudit tuvastas elektrijaama saasteseiret teinud süsteemidelt piiraja, milleni saastenäit sai tõusta. 

Need rikkumised on olnud teada ka ettevõtte juhtkonnale, kuid sellest hoolimata on saasteprobleemid jätkunud. Sellised rikkumised ei ole lihtsalt juriidilised eksimused – need on otsesed kahjud meie loodusele ja inimeste tervisele.

Röövides idavirulaste eluaastaid

Idavirulaste tervist on röövinud nii karm töö põlevkivisektoris kui ka kehv õhukvaliteet. Eelpool nimetatud saasteainetele lisaks levib õhus benseeni ja peenosakesi, mis Terviseameti mõne aasta taguse uuringu järgi tekitab piirkonna lastel astmat, allergiaid ning on ka lapsepõlves põetud kopsupõletiku või bronhiidi esinemise põhjuseks. Ida-Virumaa inimeste oodatav eluiga on viis aastat lühem kui ülejäänud Eestis – fakt, mis tõstab esile sügava ebaõigluse. 

See pole õiglane. Aastaid on Ida-Virumaa elanikud olnud sunnitud maksma ülejäänud Eesti soodsa elektri eest oma elukvaliteediga. Kui meie elektriarved on olnud suhteliselt madalad, siis selle tegelik hind on olnud palju kõrgem – ja selle on kandnud kõige haavatavamad kogukonnad.

On aina selgem, et põlevkivitööstus pole mitte ainult kahjulik loodusele ja meie inimestele, vaid ka ajale jalgu jäänud. Põlevkivist saab taastuvenergia võidukäigu kõrval üha ebaefektiivsem energiaallikas. Keskkonnalubade rikkumised viitavad süsteemsetele tehnoloogilistele probleemidele ja energiatootmine vananenud tehnoloogiaga ei vasta enam tänapäeva keskkonnastandarditele ega ühiskonna ootustele.

Üleminek taastuvenergiale

Enefit Power on küll katsetanud meetmeid heitkoguste vähendamiseks, kuid olulised tulemused on jäänud saavutamata. Keskkonnakahjulik energiatootmine ei ole tänases maailmas enam põhjendatud. Eestil on oluline liikuda koos teiste maailma riikidega hoogsalt taastuvenergia lahenduste suunas ja hea meel on tõdeda, et oleme juba täna saavutanud selles palju edu. Kriitikutele märkuseks, et tõepoolest - paljud edukad maailma riigid on küll ajutiselt suurendanud fossiilkütuste osakaalu energiasektoris, ent seda suuremahulise energiavajaduse, mitte suunamuutuse või "rohepöörde tagasikeeramise" tõttu. Pikas perspektiivis on suund majanduses taastuvenergiale üleminekul, mis on puhas ja soodne ning säästab nii keskkonda kui inimeste tervist. 

Päikese- ja tuuleenergia on meile kergesti kättesaadavad ja muutuvad iga aastaga odavamaks nii tootmise kui tarbimise mõttes. Näiteks väheneb taastuvenergia tasu järgmisel aastal 1,05 sendilt 0,84 sendini Kw/h ilma käibemaksuta - sellest madalam hind on olnud vaid aastal 2014, 0,77 senti Kw/h kohta.

Koalitsioonilepe sätestab eesmärgi katta 2030. aastast alates aasta keskmine elektritarbimine taastuvatest allikatest pärit energiaga, see eesmärk on vägagi realistlikult täidetav. Äsja avaldatud uue energiamajanduse arengukava järgi on meil visioon, kuidas sealt edasi suurendada oma taastuvenergia tootmist, salvestusvõimekust ja teha puhas energia meie majanduse tuleviku alustalaks. Investeerimine taastuvenergiasse ei tähenda ainult keskkonnasaaste vähendamist – see käivitab ka majanduse ja parandab Eesti energiavarustuse kindlust.

Ka üksikisikuna saab teha teadlikumaid valikuid: tarbida vähem energiat, eelistada taastuvenergia pakkujaid ning nõuda poliitikutelt kiiremaid samme üleminekul puhtamale tulevikule. Põlevkivitööstuse probleemid on ilmselged ja vanaviisi jätkamine ei ole õigustatud, ees ootab üleminekuaeg (tegelikult on see juba toimumas) ja seejärel kliimaneutraalne ning puhas energiatootmine. 

Allikas: https://www.err.ee/