Analüütiku sõnul võib majandus uuel aastal tasapisi tõusma hakata

Eesti Kraanavabrik toodab tööstuslikke tõstelahendusi nii Eesti kui ka välismaa ettevõtetele. Investeering suurde tööstuskraanasse aitab ettevõttel lisandväärtust tõsta.

"Investeeringuid ikkagi Eestisse tehakse ja mingisugust positiivsust oodatakse või tõusuks ikkagi valmistutakse. Meie kliente võib liigitada kahte suurde gruppi. On tööstusettevõtteid, kelle peamised kliendid on Soome ja Rootsi, üldisem Skandinaavia – nendel tundub olevat praegu vähem tööd. Kuid paremas seisus on ettevõtted, kes on liikunud tarneahelas lisandväärtuse poolest kõrgemale, lähemale lõppkliendile või siis Saksamaa poole," selgitas Eesti Kraanavabriku tegevjuht Rain Johanson.

Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak ütles, et ehitus on alles jõudnud Eestis madalseisu.

"Kogu majandus on siin kaks ja pool aastat kukkunud, see hakkab vaikselt nüüd ehitussektorisse kohale jõudma. Linna peal küll vaatad, et kraanasid on palju, aga see on mõnes mõttes natuke tahavaatepeegel, sest need on aasta või poolteist tagasi sõlmitud pikad lepingud, mida me praegu realiseerime. Aga üldiselt, kui sa tulevikku vaatad, siis seal ka midagi rõõmustavat ei paista. /.../ Ilmselt me kukume veel allapoole seoses sellega, et meie üldine majandusolukord on selline nagu ta meil praegu on," rääkis Pohlak.

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) mõjutasidki kolmandas kvartalis negatiivselt kõige enam ehitus ja töötlev tööstus. Koos kaubandusega on need valdkonnad suurimad panustajad SKP-sse.

"Meil on nõrk välisnõudlus, meil on nõrk sisenõudlus ehk inimesed ei tarbi, ettevõtetel on tootmine muutunud kallimaks. Paneme need efektid kokku ja saamegi sellise kombinatsiooni, mis majanduse allapoole viib," tõdes LHV analüütik Triinu Tapver.

"Eksporditurud taastunud ei ole, küll aga võib sealt näha väikest paranemismärki küll," lisas ta.

Aasta kokkuvõttes jääb SKP vähemalt ühe protsendiga miinusesse. Järgmisest aastast võib Tapveri hinnangul oodata väikest majanduskasvu.

"Me loodame, et eksporditurud hakkavad vaikselt taastuma. Sellest võiks olla positiivne mõju majandusele. Samamoodi inimeste sissetulek tõesti natuke kasvab, kuid jah, maksutõusud viivad ostujõudu järgmisel aastal allapoole," rääkis analüütik.

Eesti kolmanda kvartali SKP alanes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7 protsenti, teatas statistikaamet. Teises kvartalis oli aastane langus üks protsent. Eelmise kvartaliga võrreldes jäi majandus kolmandas kvartalis umbes samale tasemele.

Eesti majandus läks järsku langusse 2021. aasta lõpus ja kiire kukkumine kestis 2023. aasta alguseni. Sealt edasi on langus küll jätkunud, kuid järjest aeglasemas tempos.

Allikas: https://www.err.ee/