Nõo Lihatööstus võttis kasutusele tehisintellekti. „Inimesele käiks see ülesanne üle jõu“
16.12.2024
Nõo Lihatööstus võttis kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud uuendusliku tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Novembris lõppes edukalt tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE rahastatud Nõo Lihatööstuse ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostööprojekt, mille käigus testiti lahendust, mis võimaldab tootmisliinil teostada kvaliteedikontrolli masinnägemise tehnoloogia abil. Projekti tulemusena valmis demolahendus, mida saavad tulevikus rakendada ka teised tööstusettevõtted.
„Täna töötab tehisintellekt meie pakkeliinil veel nii-öelda poole kohaga, kuid uuest aastast tahame teda juba täismahus tööle rakendada,“ ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Tema sõnul on see tööstusele oluline abivahend, mis aitab parandada tootmisprotsessi tõhusust ja vähendada kulusid.
„Selle demoprojekti ülesandeks oli vastata küsimusele, kas AI abiga on võimalik anda kvaliteedikontrolli mehhanismile lisandväärtust. Meie jaoks kujunes see projekt väga edukaks ja perspektiivikaks,“ tõdes Loova.
Tegemist on tehisintellektiga varustatud masinnägemise tehnoloogiaga, mis kontrollib, et toodete märgistus vastaks nõuetele. See tuvastab toote, kontrollib tootmiskuupäeva ja etiketi õigsust ning loetavust. Kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuete täitmiseks on oluline ka pakendite etiketite statistika registreerimine AI poolt.
Näiteks kui etiketil on kuupäevade vahel punktid raskesti loetavad, on jaemüüja sunnitud toote tagastama või utiliseerima. Tehisintellekt tuvastab sellised puudused enne toodete jaemüüki jõudmist, aidates seeläbi vältida tagastusi ja sellega seotud kulusid ning vähendada toiduraiskamist.
„Minutis üle 80 pakendi kontrollimine käib inimesele pikaajaliselt üle jõu. AI teeb seda palju efektiivsemalt ning vabastab töötajad keerukamate ülesannete jaoks,“ rõhutas Loova.
Tehnoloogia muutub odavamaks
Nõo Lihatööstus on viimastel aastatel panustanud ja investeerinud üha rohkem innovatsiooni ning tööprotsesside automatiseerimisse. „Toiduainetööstuste jaoks on tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine möödapääsmatu, kui me soovime laieneda välisturgudele, optimeerida oma kulusid ning muuta tootmine efektiivsemaks,“ põhjendas Loova tehisintellekti rakendamist nende ettevõttes.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti lektori Ardi Tampuu sõnul said ülikooli teadlased selle projektiga anda oma panuse Eesti tööstuse arendamisse. Samuti said tudengid praktiseerida masinnägemise tehnoloogia ja tehisintellekti võimalustega.
Tampuu sõnas, et projekt tõestas, kuidas tänapäevased masinnägemise tehnoloogiad sobivad tööstusprotsesside jälgimiseks ja vigade tuvastamiseks. „Kui varem kasutasid välisriikide ettevõtted ja teadusasutused selleks kalleid erikaameraid, infrapunaseadmeid ning katsetasid isegi röntgenit, siis nüüd piisab kvaliteetsest kaamerast ja tehisintellektist,“ lisas ta.
Tema sõnul on AIRE demoprojekt hea viis selle tehnoloogia kättesaadavuse näitlikustamiseks ja julgustab teisi ettevõtteid tellima selliseid lahendusi tehnoloogiafirmadelt või ülikooli teadlastelt.
Tehisintellekti- ja robootikakeskus (AI & Robotics Estonia – AIRE) valis Nõo Lihatööstuse ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostööprojekti välja oma ideekorjes. AIRE-t kaasrahastab Euroopa Liidu Digitaalse Euroopa Programm (European Digital Innovation Hubs ehk EDIH programm) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/