Tööandjad: indekseerimised tuleb majanduskasvu taastumiseni külmutada

Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo ja liidu tegevjuht Hando Sutter saatsid Kristen Michalile, Kristina Kallasele ja Lauri Läänemetsale pöördumise, milles tõid välja, et Eesti ettevõtjad ning suurimad tööandjad on tõsiselt mures riigi rahanduse olukorra pärast.

"Kuigi olete lubanud, et teie juhitav valitsus rohkem uusi makse ei kehtesta, ei tundu maksukoormuse senisele tasemele püsima jäämine valitsussektori kulude kasvu ja poliitiliste otsuste valguses piisavalt veenev ega kindlust sisendav. Majanduskasvuks on vaja investeerimiskindlust, kuid kasvav maksukoormus seda ei paku. Selleks, et nii teie juhitaval kui ka järgmistel valitsustel oleks võimalik maksukoormust säilitada või vähendada, tuleb avalikke kulutusi otsustavalt piirata," kirjutasid tööandjad.

Valitsussektori eelarve kulud on viimase kuue aastaga ehk kriiside-eelse tasemega võrreldes kasvanud ligikaudu 70 protsenti. Samas majanduskasv on sel perioodil Eesti Panga andmetel nominaalselt vaid 45 protsenti.

"Reaalhindades pole majandus kasvanud kolm aastat, mistõttu kasvavad valitsussektori kulud oluliselt kiiremini, kui majandus võimaldab. Selline katteta kulutamine on tõstnud riigi võlakoormuse üheksalt protsendilt 24 protsendini SKP-st ja Eesti maksumaksja tasub tänavu riigivõla intressideks ca 300 miljonit eurot. See raha tuleb võtta muude ühiskonnale vajalike kulude arvelt."

Tööandjad toovad välja, et Eesti maksukoormus kerkib tänavu kriisieelselt 2019. aasta 33,1 protsendilt 35,8 protsendile SKP-st.

"Kuigi see on veidi madalam Euroopa Liidu keskmisest, on see siiski tõenäoliselt Ida-Euroopa riikide kõrgeim maksukoormus ja märkimisväärselt kõrgem OECD keskmisest (2023. aastal 33,9 protsenti). Maksukoormuse kasv kahjustab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja suurendab nii ettevõtjate, investorite kui tarbijate ebakindlust."

Tööandjad toovad välja, et ehkki poliitikud räägivad sageli, et kulude kasvu on vedanud kaitsekulutuste tõus, siis tegelikkuses see nii pole.

Riigikaitsekulud moodustavad kulude kasvust 12 protsenti ja kogu riigieelarvest kaheksa protsenti.

Kõige rohkem on kriisieelse ajaga kasvanud aga sotsiaalkulud (31 protsenti) ja tervishoid (17 protsenti).

"Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseerimise tulemusel toimunud pensionide kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad erakorralised pensionitõusud," märgivad tööandjad.

Tööandjad osutavad, et Eesti on stagflatsioonis ehk majandus langeb kolmandat aastat, kuid hinnad jätkavad kasvu.

"Sellistes tingimustes ei ole valitsuse kulutuste sidumine palga- või hinnakasvuga jätkusuutlik. Eesti jaoks on see uus olukord ja sellega hakkama saamiseks tuleb senine poliitika üle vaadata. Majandusanalüütikute hinnangul ei pruugi stagflatsioon kiiresti mööduda."

Tööandjad leiavad, et Eesti fiskaalpoliitika lähiaja peamine eesmärk peaks olema riigieelarve tasakaalu viimine, mis aga eeldab kulude indekseerimise muutmist.

"See on vajalik, et tasakaalustada erakorraliste poliitikamuudatuste mõju, mis on viinud riigieelarve või sotsiaalkindlustusfondide eelarved tasakaalust välja. Näiteks pensionide erakorralised tõusud, tervishoiutöötajate palgalepped, töötutoetuse rahastuse tõstmine töötuskindlustuse fondi, kiirabi jm varem riigieelarvest rahastatud kulude tõstmine ravikindlustuse fondi jne."

Tööandjate hinnangul vähendab paindlikkust kõige rohkem mõnede valitsussektori kulude indekseerimine. Defitsiidis eelarve ja maksutõusud tõstavad lisaks ka inflatsiooni. Eesti Panga hinnangul moodustab maksutõusude mõju aastatel 2025–2027 oodatavast inflatsioonist kolmandiku. Inflatsioon omakorda suurendab läbi indeksite ja palgaootuste kasvu riigi kulusid.

"Defitsiidis eelarve võib olla põhjendatud kriisiolukorras majanduse stimuleerimiseks läbi investeeringute, kuid viimastel aastatel toimunud valitsuskulutuste ja maksukoormuse suurendamine on tagant kütnud niigi kiiret palga- ja hinnatõusu ning kasvatanud läbi indekseeritud kulude, mille aluseks on enamasti palgatõus või THI, valitsussektori kulusid hüppeliselt. 2025. aastal ulatub indekseerimise mõju ka ilma kaitsekuludeta ca 500 miljoni euroni."

Kokkuvõtvalt teeb tööandjate keskliit ettepaneku indekseerimise mõju vähendamiseks vastavad kulud majanduskasvu taastumiseni külmutada või jäädavalt ümber kujundada selliselt, et kulu kasv on indekseeritud kas tarbijahinnaindeksi või mõne muu indeksi ja nominaalse majanduskasvu vastu ning rakendub neist madalaim.

"Stagflatsiooni ajal ei tohi kulud kasvada majandusest kiiremini," leiavad tööandjad ja soovitavad välja käidud ettepanekud võtta valitsusel eesmärgiks juba järgmise, 2026–2029 riigieelarve strateegia koostamisel.

"Vastasel juhul oleme eesseisval sügisel ning ka järgmistel aastatel probleemi ees, et puuduvad vahendid leidmaks kasvanud kuludele katteallikaid. Kui majandus ei kasva, siis ei piisa ka maksutõusudest veelgi kiiremini kasvavate valitsussektori kulude katteks."

Allikas: https://www.err.ee/