Eesti inflatsioon oli veebruaris euroala kiireim
03.03.2025
Euroala inflatsioon aeglustus veebruaris 2,4 protsendile, kiireim ehk aastavõrdluses viie protsendini ulatuv hinnatõus oli euroala riikide võrdluses Eestis. Analüütikute hinnangul võib Eestis hinnakasvu oodata ka ülejäänud aastalt, kuna seda kiirendab suvel jõustuv käibemaksu tõus.
Eesti hinnatõus oli euroala kiireim ka aasta eest veebruaris, mil see oli samal ajal 4,4 protsenti.
Eesti järel oli Eurostati andmetel inflatsioon euroala riikidest veebruaris aastavõrdluses kiireim 4,7 protsendiga Horvaatias, 4,4 protsendiga Belgias ning 4 protsendiga Slovakkias.
Võrreldes jaanuariga oli kiireim inflatsioon 2,4 protsendiga Belgias, 1,4 protsendiga Hollandis, 1,3 protsendiga Eestis ning 1,2 protsendiga Luksemburgis.
Kõige väiksem hinnakasv oli aastavõrdluses 0,9 protsendiga Prantsusmaal ning 1,3 protsendiga Iirimaal. Võrreldes jaanuarikuuga vähenesid Portugalis hinnad 0,1 protsenti ning jäid samale tasemele Kreekas, Horvaatias ja Prantsusmaal.
Euroalal tervikuna panustas inflatsiooni aastas enim 3,7-protsendiline teenuste hinnakasv, millele järgnes 2,7 protsendiga toidu, alkoholi ja tubaka hinnakasv. Kui mullu kasvasid euroalal energiahinnad samal ajal 1,9 protsenti, siis tänavu 0,2 protsenti.
Analüütikud: käibemaksu tõus kiirendab hinnatõusu veelgi
Statistikaamet näeb Eestis hinnakasvu suurima mõjutajana elektri börsihinda ning tõi kiirhinnangus välja, et odavnenud on vaid riided ja jalatsid.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla märkis, et veebruaris olid elektri hinnad taaskord kõrged, kuid mitte nii palju kõrgemad ning elektri tarbimise osakaal ei peaks olema nii suur, et hinnataset nii tugevalt mõjutada.
"Andmetesse võib olla lisandunud kas auto aastamaks või mõni muu administratiivne muutus, nii nagu jaanuari hindu mõjutas autode registreerimismaks," märkis Uusküla.
Ökonomisti hinnangul võib tänavu oodata jätkuvat hindade kasvu. "Kui tootlikkus on madal ning kiiret nõudluse kasvu ei ole ei Eestis ega kaubanduspartnerite seas oodata, siis ettevõtted, kes on hoidnud oma töötajaid palgal hoolimata nõudluse kahanemisest ei ole ka tootlikkust võitmas," märkis ta.
Uusküla lisas, et tänavu on oodata ka rida maksutõuse ning palgakasvu, mille tulemusel võib aastavõrdluses oodatagi tänavu hinnakasvuks 4-5 protsenti.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets täheldas, et inflatsiooni kiirhinnang ületab seniseid prognoose ega ole majanduskasvu väljavaates eriti julgustav.
"Hinnatõusu omakorda lükkab aasta teises pooles tagant juuli algusesse planeeritav aktsiiside ning käibemaksu tõus," märkis ta.
Allikas: https://www.err.ee/