Eesti keskmine palk tõusis aastaga kaheksa protsenti 1981 eurole

2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3 protsenti kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil. Mediaanpalk oli mullu viimases kvartalis 1699 eurot.

 

Kõrgeim keskmine palk 2024. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas – 2407 eurot. "Nii Harju kui ka Tartu maakonnas oli keskmine palk Eesti keskmisest kõrgem, vastavalt 2299 ja 2092 eurot," selgitas Saagpakk ja lisas, et kõige madalam palgatase viimases kvartalis oli Valga maakonnas (1507 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Saare (1584 eurot) ja Lääne (1586 eurot) maakonnas.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades.

"Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9 protsenti) ja Ida-Viru (9,7 protsenti) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5 protsenti," tõdes analüütik. 

2024. aasta neljandas kvartalis oli kõrgeim keskmine palk Tallinnas – 2407 eurot.

"Nii Harju kui ka Tartu maakonnas oli keskmine palk Eesti keskmisest kõrgem, vastavalt 2299 ja 2092 eurot," selgitas Saagpakk ja lisas, et kõige madalam palgatase viimases kvartalis oli Valga maakonnas (1507 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Saare (1584 eurot) ja Lääne (1586 eurot) maakonnas.

Info ja side tegevusalal oli aasta keskmine 3484 eurot

Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot).

Madalaim keskmine palk oli mullu majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1264 eurot). Suurim palgakasv toimus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (11,9 protsenti) ning muude teenindavate tegevuste tegevusalal (9,8 protsenti).

Mediaanpalk oli mullu 1628 eurot. Võrreldes 2023. aastaga, mil mediaanpalk oli 1501 eurot, oli palgakasv 8,5 protsenti.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Nii keskmise kui mediaanpalga puhul on märgata viimastel aastatel palgakasvu, kuid 2024. aastal palgakasv aeglustus.

Kõige enam töötas 2024. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 101 400 inimest, kes moodustasid 17 protsenti kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (kaasa arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 90 000 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 000 töötajaga.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud. 

Ökonomistid: võtmeküsimuseks on inflatsioon

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles keskmise palga kasvu kommenteerides, et arvestades inflatsioonilist keskkonda ja mõõdukat töötust ei olnud selline palgakasv üllatav.

"2025. aastal peaksid samad trendid jätkuma. Hinnatõus tuleb sellel aastal kõrgem kui eelmisel, mida näitavad ka inflatsiooni andmed aasta alguses," märkis Eamets. "Veebruaris oli hinnatõus aasta lõikes viis protsenti. Tööpuuduseks prognoosime Bigbankis sellel aastal 7,2 protsenti. Kõik see kokku võiks tähendada, et selle aasta neljandas kvartalis võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri." 
 
Eamets lisas, et inflatsioon jääb sellel aastal suure tõenäosusega väiksemaks kui palgakasv, mis tähendab, et inimeste sissetulekute ostujõud ei vähene. "Teisalt on see halb uudis ettevõtjatele, sest sisendid kallinevad ja ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel väheneb. Kokkuvõttes kantakse kasvavad tootmiskulud üle lõpphinda, mis omakorda tähendab hinnatõusu jätkumist," ütles ta. 

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et kuna eelmise aasta viimastel kuudel oli inflatsioon suhteliselt madal, jäädes kolme kuu kokkuvõttes ühe protsendi juurde, siis tõusis keskmise palga ostujõud viimase kolme kuuga kaks protsenti.

"Selle aasta alguses tõstsid mõned ettevõtted palka, et kompenseerida tulumaksu tõusu ja hoida väljamakstav kuupalk samal tasemel eelmise aasta palgaga. See võib samuti tõsta veidi keskmise palga kasvu aasta alguses," lisas Uusküla.

"Aasta jooksul palgakasv aeglustub ja aasta keskmiseks palgakasvuks jääb umbes kuus protsenti. Aga mitte kõik töötajad ei näe sellist palgakasvu," lisas Uusküla.

"Riigisektoris kasvavad palgad sel aastal vähem kui keskmiselt eelarvekärbete tulemusena," ütles Uusküla.

Viimase kahe majanduslanguse aasta jooksul on keskmine palk kasvanud 20 protsenti, kusjuures riigisektoris kasvas palk 23, kohalikes omavalitsustes 27,5 ning erasektoris 18,6 protsenti. 

Allikas: https://www.err.ee/