Palgalõhe reaalsus: naised töötavad enne naistepäeva tasuta
07.03.2025
Rahvusvahelise naistepäeva eel on paslik küsida – kui kaua peaksid mehed töölt eemal olema, et nende aastapalk võrduks naiste omaga? Vastus on šokeeriv: Eesti naised on 7. märtsiks juba üle kahe kuu tasuta töötanud, sest nende keskmine brutopalk on 23,6% väiksem kui meestel.
Eesti juhtiva palgaarvestuse tarkvara „Merit Palk“ statistika kinnitab, et naiste ja meeste palgalõhe on endiselt jahmatav. 2025. aasta veebruaris arvestati naiste keskmiseks brutopalgaks 1510 eurot, samas kui meeste puhul oli see 1978 eurot.
"Naiste keskmine brutotasu oli veebruaris 1510 eurot, samas kui meestel ulatus see 1978 euroni," selgitas Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik. "Kuigi selline statistika ei arvesta ametikohti ja töötunde, näitab see siiski märkimisväärset erinevust meeste ja naiste sissetulekutes."
Statistikaameti andmetel on Eesti sooline palgalõhe 13,1%, mis teeb meist ühe suurima palgalõhega riigi Euroopa Liidus. Kuigi see näitaja on viimase kümnendi jooksul vähenenud – 2013. aastal oli palgalõhe 24,8% – on edasiminek olnud aeglane. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) hinnangul võtaks praeguse tempo juures Euroopa Liidul soolise palgalõhe kaotamine veel vähemalt 60 aastat.
Maksumuudatuste mõju naiste sissetulekutele
Lisaks niigi madalamale palgale on naised saanud tugeva löögi ka 2025. aasta alguses jõustunud maksumuudatustest. Kuna nende sissetulek on meestest madalam, on ka maksutõusud nende jaoks valusamad.
"Tulumaksumäära tõus mõjutab proportsionaalselt rohkem just keskmisest madalama sissetulekuga inimesi, kelle hulgas on naiste osakaal suurem," selgitas Maasik. "Pensionite osas oleme juba näinud, et väljamaksed on keskmiselt paarkümmend eurot väiksemad kui eelmisel aastal, mis puudutab rohkem naisi, kuna nende keskmine pension on madalam ja nad moodustavad enamuse pensionäridest."
Sotsiaalministeeriumi andmetel on naiste osakaal pensioniealiste seas Eestis üle 65%, mistõttu puudutavad pensionidega seotud maksumuudatused eelkõige just neid.
Alates 2026. aastast rakendub täiendav julgeolekumaks määraga 2% brutopalgast, mis suurendab kõigi töötajate maksukoormust. Kuna seda maksu hakatakse praeguse info kohaselt arvutama kogu brutopalgast ilma maksuvaba miinimumita, mõjutab see madalama sissetulekuga inimesi, sealhulgas naisi, proportsionaalselt rohkem.
"Naistepäev on küll tähistamise ja tunnustamise päev, kuid see on ka hetk, mil peaksime rääkima sellest, kuidas liikuda edasi võrdsema ühiskonna suunas," rõhutas Maasik. "Palgalõhe vähendamine nõuab teadlikke otsuseid nii ettevõtete, poliitikakujundajate kui ka ühiskonna tasandil."
Allikas: https://arileht.delfi.ee/