Ökonomist: Eestis otsib tööd märkimisväärne hulk inimesi
10.03.2025
„Töökoha leidmine on keerulisem kui varem.“ Eelmise aasta viimases kvartalis oli Eestis kokku 9071 vaba ametikohta, mida on aasta varasemaga võrreldes 1,4% vähem.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on 9000 tasemest allpool olnud vabu ametikohti alates 2017. aastast vaid 2020. koroona-aastal.
Eelmise aasta keskel tõusis vabade töökohtade arv pea 10 tuhandeni, mis oli Uusküla sõnul veidi alla viimase kümne aasta keskmise. „Headel aegadel, majanduskasvu perioodil on vabade ametikohtade arv tõusnud üle 11000. Sinna tasemele on veidi minna,“ märgib Uusküla.
Alla tuli eelmisel aastal ka tööle võetute arv ning hõivatute arv. Tööle võeti 34 259 inimest. „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võeti tööle üle 2100 inimese võrra vähem,“ selgitas statistikaameti analüütik Sigrid Saagpak.
Lisaks on tugevalt langenud vabade töökohtade arv töötlevas tööstuses. Sealgi on Uusküla sõnul vähenenud ka tööle palgatute ja hõivatute arv. Sama tendentsi on näha ka hulgi- ja jaekaubanduses. "Vabade töökohtade määr on Eesti päritolu ettevõtete hulgas olnud aasta jooksul madala stabiilsel tasemel, veidi on langenud, vahepeal tõusnud välismaa eraõiguslike ettevõtete vabade ametikohtade määr taas langes veidi.“
Kohalike omavalitsuste vabade ametikohtade arv on püsinud stabiilsena ning riigi vabade ametikohtade arv langenud Uusküla hinnangul kärpemeetmete tõttu. Vabade ametikohtade määra langust on näha ennekõike Tallinnas.
Kulude vähendamiseks loobutakse töötajatest
Väga madala tootangu perioodidel hoidsid ettevõtted oma töötajaid palgal ja hõive isegi tõusis. Nüüd on Uusküla sõnul näha, et loobutakse meeskonnaliikmetest, et vähendada kulusid ning tõsta palka.
Tööpuudus Eestis tõusis Ukraina sõjapõgenike statistikasse lisandumise tõttu ajaloolises võrdluses kõrgele 7,8 protsendini ning jäänud püsima 7,4 protsendi juures ehk märkimisväärne hulk inimesi otsib Eestis praegu tööd.
Töötajate lahkumine töökohtadelt, kus neid täie koormusega ei rakendatud on vajalik efektiivsuse ja tootlikkuse kasvuks. „Kui tööta jäänud inimesed aga leiavad uue töö, siis on lootust ka majanduskasvuks sest toodang on siis ka tegelikult kasvamas. Samas töökoha leidmine on veidi keerulisem kui varem,“ sõnab Uusküla.
Aasta-paarine viitaeg tööturu näitajates võrreldes majanduse üldise arenguga on väga tavaline. Seepärast on tööturul näha endiselt veel majanduslanguse märke ning eelmise aasta majanduskasv tuli väga madalalt tasemelt ning oli ka väga väike – tase, millelt tööturu näitajad Eestis peaksidki halvenema.
„Sel aastal ei ole oodata kiiret tööturu näitajate paranemist, sest kohanemine keeruliste oludega majanduses jätkub,“ märgib Uusküla. Väikest kindlustunde kasvu ettevõtjate hulgas on aga näha, ning see on näide optimismist, et alanud aasta tuleb eelmisest veidi parem.