Valitsus liigub välistööjõu suurendamise plaaniga edasi

Pärast sotsiaaldemokraatide valitsusest väljaheitmist liigub koalitsioon edasi välistööjõu suurendamise plaaniga. See tähendab, et kehtivas rändekvoodis tehakse uus erand ja ettevõtetel tekib võimalus kolmandatest riikidest Eestisse tuua senisele lisaks maksimaalselt 2600 töötajat aastas ehk kuni 0,2 protsenti elanikkonnast.

"Praegune idee on see, et see on kaheastmeline. Kõigepealt on erandi suurus umbes 1300 inimest ja kui majanduse kasv ületab kahte protsenti, siis tõstetakse veel omakorda umbes 1300 inimest," selgitas Eesti 200 fraktsiooni liige Hendrik Johannes Terras.

Lennukihooldusfirma Magnetic MRO on leevendust oodanud aastaid, kuna Euroopast valdkonnaspetsialiste odavalt ei leia. Praeguse kvoodisüsteemiga on neil õnnestunud tööle saada paarkümmend inimest.

"Tallinnas meil on 470 inimest ja sellest umbes 40 protsenti on meil välistööjõudu, välismaalasi. /.../ Pärast Covidit lahkus antud tööstusharust väga palju inimesi ja praeguseks ei ole seda suudetud taastada. Väljaspool Euroopat on neid spetsialiste natuke rohkem ja mõningaid me oleme sealt ka siia toonud, aga see protsess ise on päris keeruline," selgitas Magnetic MRO tegevjuht Jan Kotka.

"Meil on pidevalt puudus vähemalt 40 kuni 50 inimesest ja näiteks Eesti Lennuakadeemia valmistab kolm kuni viis spetsialisti, meie valdkonnaspetsialisti aastas. Litsentseeritud lennukimehaanikud, lennukihooldusmehaanikud – nendest on kõige suurem puudus. Õppeperiood on väga pikk ja üle kogu maailma, eriti ka Euroopas on puudus lennundusspetsialistidest, litsentseeritud mehaanikutest," lisas ta.

Sotsiaaldemokraadid pidurdasid koalitsioonis olles muudatust. Oskustöölisi on küll vaja, kuid koos peredega on lisanduvate töötajate arv sotsiaaldemokraatide hinnangul umbes 9000 aastas.

"Ettepanek, mida me ei saanud toetada, oli see, et siia tuleb ligi kaks ja pool tuhat uut töötajat. Nad võtavad pered kaasa. Neid inimesi on kokku aastas umbes 9000, kes tuleb. Lihtne arvutus kümne aasta peale on 90 000 inimest. Me ei saa Eesti rahvast välja vahetada. /.../ Eesti riik ei ole sellises mahus valmis. See eeldab investeeringuid haridussüsteemi. Meil on ühel hetkel vaja ingliskeelseid lasteaedu ja koole. Tervishoiusüsteemis me ei suuda ka ingliskeelseid teenuseid pakkuda," selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Teine probleem on Läänemetsa hinnangul palgakasvu pidurdumine. Seda hakkavad dikteerima madalama palga eest töötavad kolmandate riikide kodanikud.

"Kui me hakkame nägema kõiki muresid, mis Eestis tekkida võib, siis me võime ka hulluks minna. Kindlasti tasuks vastutustundlikult sellega käituda, see on ka kaasa arvestatud," ütles Terras.

Muudatusega plaanib võimuliit edasi minna võimalikult kiiresti. Välismaalaste seadust saab Terrase hinnangul muuta kõige varem alates juulikuust.

Allikas: https://www.err.ee/