Ametiühingud: töölepinguseaduse eelnõu läbirääkimised tuleb peatada

Valitsuse majanduskabinet kiitis neljapäeval heaks plaani muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandjad ja töötajad saavad võimaluse sõlmida töölepinguid paindliku tööajaga. Teisisõnu tähendab see, et kokkuleppel võib minimaalne töötundide arv olla 10 tundi nädalas, kuid sellele võib lisanduda kuni 30 töötundi vastavalt võimalusele.

Ametiühingute keskliit ei ole muudatusega nõus ja leiab, et seaduseelnõu menetlus tuleb peatada.

"Seaduseelnõuga reguleeritud paindlik tööaeg võib esmapilgul tunduda töötajate jaoks kasulik, kuna see pakub võimalust ühildada töö- ja eraelu, näiteks lapsevanematel. Samuti on nimekirjas vähenenud töövõimega inimesed, kel võib olla vajadus nende tervisliku olukorraga sobiva töökoormuse järele," lausus ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask.

Ta lisas, et tegelikkuses võib plaanitav kord töötajatele mitmeid ebameeldivusi kaasa tuua.

"Kui paindliku tööaja rakendamine pole piisavalt kontrollitud, võib see töötajate kahjuks pöörata. Paindliku tööajaga tööleping võib muuta töötaja koormuse ettearvamatuks, kuna ta ei pruugi täna teada, kui palju töötunde tal järgmisel kuul on ja kui suurt töötasu ta ülejärgmisel kuul saab. See tähendab ebakindlat sissetulekut ja sõltuvust tööandjast," selgitas Vask.

Ta tõi näiteks, et kuigi töötajal on õigus keelduda lisatundidest, võib tööandja eelistada neid, kes on vastutulelikumad ja tulevad vähese etteteatamisega välja. See võib omakorda tekitada töökohal ebavõrdsust ning survestada töötajaid töötama ka juhul, kui nad ei soovi või ei jaksa kokku lepitud kümnest tunnist nädalas rohkem töötada.

Vask tõdes, et selline tööaja paindlikkus võib tegelikult töötajaid kahjustada: tuua kaasa ebaregulaarse päevarutiini, tõsta stressitaset, põhjustada unetust ja pikema aja jooksul kahjustada nii tema vaimset kui füüsilist tervist.

Osalise tööajaga lepingu sõlmimist võimaldab seadus ka praegu, kuid sellisel juhul tuleb lisatundide eest tasuda pooleteistkordselt. Kavandatava muudatuse jõustumisel ei pea enam lisatundide eest suuremat tasu maksma, vaid nende eest saab palka sama palju kui tavapäraste töötundide eest.

"Lisatund muutus odavamaks," resümeeris Vask.

Ametiühingud leiavad, et tööaja paindlikkuse rakendamine peab olema töötajatele vabatahtlik ja reguleeritud pigem kollektiivlepingutega, et vältida tööandjate väärkasutamist ja tagada töötajate õiguste kaitse.

Keskliit tegi ettepaneku anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes, kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega. Seda ka paindliku tööaja kokkuleppe regulatsiooni puhul.

Tööinspektsioon toetab muudatust

Tööinspektsioon peab töölepingu seaduse paindlikkuse suurendamist positiivseks, sest nii tööandjad kui töötajad saavad nende hinnangul sellega rohkem võimalusi, kuid need ei ole kohustuslikud.

"Hetkel ei näe me suurt ohtu, et töövaidluste arv võiks märkimisväärselt kasvada, kuid teatud muudatused võivad siiski tuua kaasa vaidlusi, eriti kui kokkulepete tõendamine osutub keeruliseks," lausus tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Dajaana-Jessica Vaher.

Ta lisas, et erimeelsused võivad tekkida näiteks selles osas, kas ja millistel tingimustel olid pooled milleski kokku leppinud, kuid samas tagab kõrgem palgakriteerium töötajatele suurema kaitse ning neile jääb õigus keelduda lisatundide tegemisest.

Ametiühingute keskliidu hinnangul võib aga muudatus tekitada olukorra, kus töötajale jääb ekslik mulje, et tegu on täiskohaga tööga, kuid kui töömaht väheneb, jääb talle lepingus kirjas olev minimaalne koormus ja samavõrra väiksem palk.

"Töötajad peavad olema päris tähelepanelikud," tõdes Kaia Vask, kelle sõnul tuleb töövõtjatel lepingud korralikult läbi lugeda ja vaadata, mis seal kirjas on.

"Kui nad pole nõus, et nende tööaeg ja töötasu on ebakindlad, ei tea, milline täpselt saab nende sissetulek olema, siis on soovitus mitte sellele lepingule alla kirjutada," lisas Vask.

Ühtlasi tähendab selline tööleping töötajale stabiilsuse puudumist. See võib tekitada probleeme näiteks pangalaenu saamisel või muude kohustuste täitmisel. Kui eelnõu varasemas versioonis oli paindliku tööaja võimalus mõeldud õpilastele, pensionäridele ja väikelaste vanematele, siis viimase variandi kohaselt võimaldatakse seda kõigile.

Tööandja: hotellinduses tuleb muudatus kasuks

Radisson Collectioni ja Palace hotelli juht Ain Käpp ütles "Aktuaalsele kaamerale", et majutusvaldkonnas on paindlikkus kasuks.

"Töövõtjad ei soovi fikseeritud ajaga tihti ka tööl käia, eriti kui on kooli kõrvalt töötamine või tahetakse rohkem perele aega anda. Siis selline paindlikkus töölepingu kohapealt aitab meie sektorile väga palju kaasa. /.../ Vähendab ka võlaõiguslepingute mahtu, mis tähendab, et me saame tulevikus oma kolleegidele anda rohkem sotsiaalseid garantiisid, mis on puhkusepäevade arvestus, haiguslehed," rääkis Käpp.

Käpa sõnul on ettevõttes töölepinguga 250 töötajat, kuid turismi kõrghooajal tuleb inimesi juurde palgata.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo ütles neljapäeval, et töölepinguseaduse muudatusi on tööandjad pikalt oodanud, kuid seni polnud valitsus detailide osas kokkulepet saavutanud. Tema hinnangul võimaldavad muudatused sõlmida nüüdisaegseid töölepinguid, mille tingimused on varasemast lihtsamad.

Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25-0,75 või 0,5-1,0 koormust. 

Paindliku tööaja kokkuleppe eesmärk on kannustada tööandjaid sõlmima võlaõiguslike lepingute asemel töölepinguid, mis pakuvad töötajatele rohkem kaitset, nagu puhuseõigus ja miinimumtöötasu.

Eelnõu on plaanis valitsusele kinnitamiseks saata lähinädalatel.  

Allikas: https://www.err.ee/