Haridustöötajate liit saatis Michalile ja Kallasele kirja: on oluline, et uus valitsus jätkaks õpetajaameti väärtustamist

EHL teatas peaminister Kristen Michalile (Reformierakond) ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele (Eesti 200), et Eestis saadav haridus on endiselt kõrgel tasemel, kuid vaadates õpetajate vanuselist koosseisu ja kvalifikatsioonita õpetajate arvu kasvu, on tekkinud tõsine mure. „Viimase üheksa aasta jooksul on kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate arv Eestis kasvanud umbes kolm korda, mis on suur oht Eesti hariduse kvaliteedile. Kui see trend jätkub, ei ole meie hariduse kõrge tase tulevikus tagatud,“ märgiti pöördumises.

Samuti loodab EHL, et ka uus valitsus hoiab kinni haridusleppest. „Eelmise aasta alguses toimus õpetajate streik, mille lõpetas kokkulepe, kus leppisime kokku kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamises eesmärgiga jõuda 2024. aasta lõpuks kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kollektiivlepingus pidid olema sätestatud sammud, et õpetajate palga arvestuslik tase jõuaks 2027. aastaks vähemalt 120% Eesti keskmisest palgast, samuti olid kokku lepitud muudatused õpetajate karjäärimudelis ja tööaja arvestuses. Hea meel on tõdeda, et eelmisel aastal sõlmitud haridusleppes sai karjäärimudel paika pandud ja alustatud õpetajate tööaja arvestuse reguleerimisega. Loodame, et valitsus ja haridusminister peavad neid kokkuleppeid,“ kirjutas EHL pöördumises.

Liit tõi esile Eesti 200 ja Reformierakonna 2023. aasta kevade valimislubadused ning ootavad, et need lubadused kajastuksid koalitsioonileppes.

„Hariduse ees seisvad probleemid peavad olema valitsuse prioriteediks ning lahendused ellurakendatud hiljemalt selle parlamendi koosseisu ajal. Õpetajaameti väärtustamine on tugev ja vajalik sõnum noortele. Tähtis on tõsta õpetajate alampalk järgmisel aastal vähemalt riigi keskmise tasemeni, mis prognoositavalt on 2176 eurot, ja eraldada haridusleppes kokkulepitud 22%-line diferentseerimisfond, et rakendada karjäärimudelit,“ märgiti pöördumises. „Kui valitsus ei suuda 2025. aastaks nende eesmärkideni jõuda, on tähtis, et koalitsioonileping ja riigi eelarvestrateegia (RES) näitaksid selgelt, millised on kavandatud sammud eesmärkide saavutamiseks.“

Allikas: https://www.delfi.ee/