Ametiühingud nõuavad töölepinguseaduse eelnõu peatamist: muudatused jätavad töötajad tööandja suva meelevalda

17.03.2025

Valitsus kiitis eelmisel nädalal majanduskabinetis heaks töölepinguseaduse muudatused, millega luuakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku paindlikum tööaeg. Ametiühingud näevad muudatuses ohtu ja soovivad eelnõu menetlemise peatada.

Eesti tööturul tegutseb nimelt mitu põlvkonda inimesi – vanavanematest lastelasteni – ja neil kõigil on töötamisele oma ootused. Tahetakse töötada vähem, teha lühikesi otsi, tegutseda projektipõhiselt ja mitme ettevõtte-organisatsiooni heaks, osalise koormusega või siis on ettevõttel rakendust pakkuda lühiajaliselt või episoodiliselt. Kokkuvõttes soovitakse töötada paindlikumalt. Samal ajal süveneb Eestis töötajapuudus ehk tööandjad peavad paindlikkuse pakkumiseks üha enam pingutama, selgitas Käpp.

„Siiani ei ole töölepinguseadus neid erisoove ja -tingimusi paindlikult korraldada võimaldanud ning seetõttu on kasutatud töösuhetes võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtu- või käsunduslepingut. Need jätavad aga inimese ilma mitmetest hüvedest, nagu töö- ja puhkeaja piirangutest, õigusest põhipuhkusele, miinimumpalgast või tagatistest lepingu lõpetamisel.“

Tööturule jõuab rohkem inimesi

Lisaks aitab paindlikum tööõigus tööandjate keskliidu esindaja sõnul kaasata tööturule neid, kes ei saa või ei taha täistööajaga töötada, näiteks lähedase hooldamise, õpingute, teisel töökohal käimise või tervise tõttu. Tööturul jääb igal aastal puudu tuhandeid töötajaid, aga riigi võime õpetajatele, arstidele ja riiki kaitsvatele inimestele palka maksta sõltub just ettevõtluses loodud töökohtadest. Seetõttu on hädavajalik iga inimesi tööturule tuua aitav samm.

Ta lisas, et tööõiguse ajaga kaasa käimine ja suurem paindlikkus on loomulik areng ning selles suunas on riik samme juba teinud. Paar aastat tagasi jõustusid põhimõtted, mille järgi jagatakse kaugtöö puhul vastutust tööandja ja töötaja vahel, samuti võeti kasutusele mõiste „iseseisva otsustuspädevusega töötaja“, kes vastutab oma tööajakorralduse eest ise.

„Võib ennustada, et ka seekordsed muudatused ei jää viimaseks. Hulk töötajaid, eriti noored, soovivad teha tööampse nii põhi- kui ka lisatööna ning mitte siduda ennast pikaajaliselt üksnes ühe tööandjaga. Selleks oleks vaja lihtsustada tähtajaliste töölepingute sõlmimise korda, sest ka „tööampsutamiseks“ kasutatakse valdavalt võlaõiguslikke lepinguid,“ ütles Ain Käpp.

Ametiühingud näevad paindlikus tööajas ohtu

Eesti ametiühingute keskliit soovib peatada töölepinguseaduse eelnõu menetluse ja alustada läbirääkimisi, et leida kompromiss. Põhjuseks on paindliku tööaja kohta planeeritavad muudatused, mis võivad jätta töötajad tööandja suva meelevalda, ütles Eesti ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Ivika Aman.

„Esmapilgul võib paindlik tööaeg tunduda kasulik, sest võimaldab paremini ühildada töö- ja eraelu. Näiteks võib see aidata väikelaste vanemaid ning vähenenud töövõimega inimesi, kes vajavad oma terviseseisundiga sobivat töökoormust. Siiski võib uus kord tekitada neile hoopis uusi probleeme.“

Nõrgemas seisus töötajad vajavad kaitset, mitte ebakindlust

„Vähenenud töövõimega töötajad seisavad niigi silmitsi raskustega sobiva töö leidmisel ning kogevad sagedamini diskrimineerimist. Samuti on neil sageli vähem teadmisi oma õigustest, mis muudab nad veelgi haavatavamaks. Selle asemel et pakkuda neile suuremat tuge ja kindlustunnet, võib uus paindliku tööaja regulatsioon hoopis suurendada tööandja võimu nende töö- ja eraelu üle,“ tõi Aman esile.

Tema sõnul on tööturul keeruline ka väikelaste vanematel, eriti emadel. „Nad peavad iga päev lahendama logistilisi väljakutseid, et hoolitseda oma laste eest ja samal ajal täita tööülesandeid. Kui tööandjal on õigus nõuda ettearvamatuid lisatunde, võib see vanemate elu veelgi keerulisemaks muuta ja sundida neid tegema valikuid, mida nad muidu ei teeks.“

Ebastabiilsus, stress ja suurem sõltuvus tööandjast

Ametiühingute esimees Kaia Vask hoiatas, et kontrollimatu paindlik tööaeg võib töötajatele rohkem kahju kui kasu tuua. „Töötaja ei tea täna, kui palju ta järgmisel kuul töötab, ega seda, kui palju ta ülejärgmisel kuul palka saab. See tähendab aga ebakindlat sissetulekut ja suuremat sõltuvust tööandjast,“ selgitas ta.

Kuigi töötajal on õigus keelduda lisatundidest, võib tööandja eelistada neid, kes on valmis töötama lühikese etteteatamisega. See loob töökohal ebavõrdsust ja survestab inimesi töötama ka siis, kui nad seda ei soovi või ei jaksa. Ebaregulaarne töökoormus võib põhjustada stressi, unetust ja pikemas perspektiivis kahjustada nii töötajate vaimset kui ka füüsilist tervist, tõi ametiühingute keskliit esile.

Ametiühingud nõuavad kindlamat kaitset

Ametiühingud rõhutavad, et paindliku tööaja kokkulepe oleks vabatahtlik ning paindliku tööaja kokkuleppe eelnõus kirjas olevast paremini reguleeritud koos tööandjatele rakendavate sanktsioonidega. Nende arvates tuleb paindlik tööaeg kokku leppida ettevõtte ja sektori kollektiivlepingutes koos lisagarantiidega.

Kokkuvõttes leiab ametiühingute keskliit, et paindlik tööaeg võib tegelikult kahjustada töötajate heaolu ja töötingimusi, kui seda ei reguleerita piisava ettevaatusega ja töötajate kaitsmist arvestades.

Allikas: https://eakl.ee/