Analüüs: põlevkivijaamad hoidsid mullu elektri hinna 17 protsenti madalamal

Eesti Energia tegi analüüsi, et hinnata, mis oli Eesti elektrijaama erinevate plokkide ja Balti elektrijaama tootmisvõimsuste tegeliku kasutamise mõju elektrihinnale 2022.–2024. aasta jooksul, ning analüütiliselt hinnastada nende kahe jaama tootmisest tekkivat hinnangulist rahalist mõju Eesti lõpptarbija elektrikulule.  

Analüüsiti perioodi, mis algas 1. juuliga 2022 ja lõppes 30. novembriga 2024. Selle perioodi jooksul oli Eesti elektritarbimine kokku ligikaudu 19,2 teravatt-tundi ja Eesti ja Balti elektrijaama põlevkivielektri tootmismaht 4,7 teravatt-tundi, mis moodustas tarbimisest seega veidi alla veerandi (24,5 protsenti).

Arvestada tuleb seda, et iga aastaga nende kahe jaama toodangu osakaal Eesti tarbimisest langes. Kui 2022. aastal, mil Eestis (ja ka mujal Euroopas) toimuvat sai nimetada energiakriisiks, moodustas toodang peaaegu 70 protsenti siinsest tarbimisest, siis juba järgmisel aastal langes toodang alla 20 ja 2024. aasta 11 kuuga alla 10 protsendi. Kuivõrd põlevkivijaamade konkurentsivõime turul langeb endiselt, on nende elektritoodangut aina vähem ning seega väheneb ka mõju elektri hinnale.

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et selleks, et hinnastada Eesti ja Balti elektrijaama mõju elektri turuhinnale ja lõpptarbija elektrikulule, analüüsiti tunnipõhiseid pakkumuskõveraid ning simuleeriti hüpoteetilist olukorda, kus Eesti Energia ei oleks pakkunud Eesti ja Balti elektrijaama tootmisvõimsusi turule. Selgus, et mullu alates aasta algusest kuni novembri lõpuni oli hinnanguline keskmine mõju elektrihinnale 15,1 eurot megavatt tunni kohta.

Elektribörsi Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas oli sellel 11 kuul keskmine elektrihind 87,4 eurot megavatt-tunni kohta. Analüüsi järgi oleks hind ilma põlevkivijaamade toodanguta olnud 102,5 eurot ehk 15 eurot ehk 17,3 protsenti kallim.

Põlevkivijaamu opereeriva Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri juht Lauri Karp ütles sel nädalal riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et ühiskondlik kasu oli seega umbes 120 miljonit eurot.

Alla 100-eurose börsihinna puhul pääseb turule ainult Auvere jaam

Nagu öeldud, langeb põlevkivijaamade toodangu osakaal Eesti tarbimisest iga aastaga ning on praeguseks alla 10 protsendi. Kõige vanemad põlevkivist elektrit tootvad plokid pääsevad turule ehk nende toodangut saab müüa vaid 60 kuni 80 tunnil terve aasta peale.

Küsimus on hinnas ehk vanemate plokkide toodangu omahind on kõrgem. Eesti Energiast öeldi, et  elektrijaamade turule pääsemine sõltub lisaks hinnale näiteks töörežiimist ehk kui pikaks ajaks jaam pääseb stabiilselt turule. Seega mõjutab põlevkivijaamade puhul turule pääsemist ka sobiva ehk piisavalt kõrge hinnaga tundide arv. Kõige vanemate ehk tolmpõletusplokkide puhul oleks selleks minimaalselt 200 eurot megavatt-tunni kohta, kuid tõenäoliselt oleks vaja veelgi kõrgemat börsihinda.

"See tähendab, et kui hind tõuseb turul üle 200 euro näiteks kolmeks tunniks, siis see ei tähenda veel, et oleks mõistlik vanemaid tolmpõletusplokke käivitada, kuivõrd jaamade käivitamine ja üles koormamine on pikem ning kulukas protsess. Jaama turulepääsemiseks on oluline jälgida pikema ajavahemiku ja terve päeva keskmist turuhinda," ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Mattias Kaiv.

Eesti Energia kõige uuem, Auvere jaam, mis lisaks põlevkivile kasutab elektri tootmiseks põlevkiviõli tootmisest tekkivat uttegaasi ja puitmassi, pääseb turule siis, kui elektri hind tõuseb börsil üle 90 euro megavatt-tunnist. Ülejäänud keevkiht-tehnoloogiaga plokid pääsevad turule oma toodangut müüma siis, kui hind on minimaalselt 110 eurot megavatt-tunnist.

Oluliseks teguriks on ka keskkonnanõuded ehk süsinikuheide ja selle kaudseks kompenseerimiseks ostetavad kvoodid. Karp ütles, et kui võtta Auvere jaama elektritoodang kaheks osaks, siis megavatt-tunni elektri tootmise omahind on 30 kuni 40 eurot ning ülejäänu hinnast moodustab CO2 kvoodi hind.

Eesti Energiast öeldi, et CO2 komponent moodustab põlevkivijaamade omahinnast üle 50 protsendi. Auvere jaamas moodustab põlevkivi elektri toomisel minimaalselt 50 protsenti, madalamale ei saa seda osakaalu tehnilistel põhjustel ehk keevkihi stabiilseks toimimiseks lasta. Karp ütles, et madalama toomishinna saavutamiseks juhitakse Auveres tootmist nii, et 40 kuni 45 protsenti oleks alternatiivne kütus.

Põlevkivijaamadele võib võrdluseks tuua Läti ja Leedu gaasijaamad, mis pääsevad turule siis, kui megavatt-tunni hind on 120 ja 150 euro vahel. Suur vahemik tekib sellest, et nende gaasijaamade tehnilised tüübid on erinevad ning veelgi rohkem sõltub turule pääsemine gaasi hinnast maailmaturul.

Tänavu on elektri hind Eesti keskmisena tõusnud seni kõige kõrgemale veebruaris, olles paaril päeval keskmisena veidi alla 200 euro ja ühel päeval lausa 235 eurot megavatt-tunnist. Tuulisemad ja päikesepaistelisemad päevad märtsis on elektri hinna viinud märkimisväärselt madalamale. Näiteks selle nädala keskmine on hind on nelja päeva peale 74 eurot megavatt-tunnist. Üle-eelmise nädala keskmine oli aga lausa 55 eurot megavatt-tunnist.

Mullu oli aasta keskmine elektrihind Eestis 87,3 eurot megavatt-tunnist. 2022 ehk energiakriisi aastal oli aasta keskmine Eestis 192,8 eurot.

Allikas: https://www.err.ee/