Uuring: töölisklass maeti püramiidide alla

Tombos asub Sudaanis Niiluse jõe kolmanda kärestiku lähedal. Muistsetel aegadel tunti asulakohta Nuubia või Kuši nime all. Tombos rajati pärast egiptlaste sissetungi umbes 1400 eKr, hõlbustamaks vaaraode kontrolli piirkonna üle. Nagu Egiptuses, maeti rikkurid Tomboses haudadesse, mida ehtisid väikesed püramiidid, vahendab Live Science.

"Meie leiud viitavad, et püramiidihaudu, mida peeti kunagi vaid eliidi viimseks puhkepaigaks, võidi kasutada ka madalama staatusega raske töö tegijate matmiseks," kirjutavad arheoloogid ajakirjas Journal of Anthropological Archaeology. 

Värske uuringu tarbeks analüüsisid teadlased piirkonnast leitud umbes 110 skeletti. Täpsemalt huvitasid neid luudel lihaste ja kõõluste kinnituskohad. Need annavad reeglina aimu, kui palju füüsilist tööd inimene elu jooksul tegi.

"Mida sagedasem ja intensiivsem on kehale avaldatav koormus, seda tugevamad peavad olema lihaste ja kõõluste kinnituspunktid. See võib tekitada luudel eristuvaid harju ja väljaulatuvaid jooni," selgitas uurimisrühm. Teisisõnu tekitab sagedasem füüsiline töö ulatuslikumaid kõõluste kinnistuskoha muutusi ehk entesopaatiat. 

Teadlased oletasid, et tagasihoidlikemate muutustega inimesed kuulusid tõenäoliselt kõrgemasse ühiskonnakihti. Nad töötasid ilmselt ametnikena ega pidanud tegema rasket füüsilist tööd. Seejuures leidsid arheoloogid samadest haudadest ka jäänuseid, millel esines äratuntavaid märke entesopaatiast. See viitas omakorda, et oma elualal tegelesid nad raske tööga.

Seeläbi arvavad uuringus osalenud teadlased, et püramiidid polnud vaid rikastele. Nende alla maeti koos eliidiga ka madalama sotsiaalse klassi töötegijaid. Kui hüpotees kinnitust leiab, lükkaks see ümber üldlevinud arusaama, et püramiidid ehitati vaid ühiskonna kõrgklassile. Teadlaste hinnangul viitab värske avastus, et sotsiaalsed klassid polnud toona nii selgelt eraldatud, nagu on arvatud varem. 

Uuringu juhtivautori, Leideni Ülikooli arheoloogia dotsendi Sarah Schraderil on leiu tagamaade kohta mitu hüpoteesi. 

Esiteks võisid koosmatmist soodustada eliidi liikmed ise, et kinnistada hierarhilist sotsiaalset korda. Samamoodi peegeldanuks matmiskohad selle teooria järgi ühiskonna ülesehitust, kus eliiti ümbritsesid töölised. Teise võimalusena soovisid madalama staatusega inimesed ise saada maetud kõrgkihi vahetusse lähedusse. Sellega võisid olla omakorda seotud staatuse küsimused, maagiline kaitse ja teised matusekultusega kaasnenud hüved.

Ehkki uuring keskendus Sudaanile, märkisid teadlased, et eliidi ja teiste ühiskonnaklassi liikmeid võeti matta püramiidihaudadesse kokku ka Egiptuses. Selle hüpoteesi proovilepanekuks tuleb teha siiski lisauuringud. 

Senised reaktsioonid värske uuringu tulemustele on olnud ülemaailmselt arheoloogide kogukonnas eriilmelised. Leidub nii neid, kes teadustööle takka kiidavad, aga ka neid, kes kutsuvad lõplike järelduste tegemisel üles ettevaatlikkusele.

Näiteks on Bristoli Ülikooli egüptoloogia professor Aidan Dodson juba viidanud, et järelduste aluseks olnud luumuutused võisid olla omased ka eliidi liikmetele, kes puutusid raske füüsilise koormusega kokku sõjaväes. "Tõsiasi, et Tombos oli koloniaalne tugipunkt, võib tähendada, et eliidi liikmed said lihtsalt sõjalist ja füüsilist väljaõpet," selgitas ta. 

Egiptuse ja Sudaani paralleelide vastu räägib tõik, et kui esimeses ehitati püramiidid vaaraodele ja nende kaaslastele, siis Tomboses ülikutele, kes kuninga suguseltsi ei kuulnud.

Allikas: https://novaator.err.ee/